Dominikaani Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
103. rida: 103. rida:
[[br:Republik Dominikan]]
[[br:Republik Dominikan]]
[[bg:Доминиканска република]]
[[bg:Доминиканска република]]
[[bxr:Доминикана Бүгэдэ Найрамдаха Улас]]
[[ca:República Dominicana]]
[[ca:República Dominicana]]
[[ceb:Republikang Dominikano]]
[[ceb:Republikang Dominikano]]

Redaktsioon: 8. detsember 2012, kell 20:30

Dominikaani Vabariik
Dominikaani Vabariigi asendikaart
Riigihümn Quisqueyanos valientes
Pealinn Santo Domingo
Pindala 48 730 km²
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 8 715 602 (2003)
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President Danilo Medina
Asepresident Jaime David Fernández Mirabal
Iseseisvus 27. veebruaril 1844
SKT 75,932 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 7052 $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik peeso (DOP)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .do
ROK-i kood DOM
Telefonikood 1-809, 1-829

Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare lääneosas, mis läänest piirneb Haitiga.

Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.

Riik

Pealinn

Pealinn on Santo Domingo.

Rahvastik

Linnad

Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.


Majandus

Dominikaani Vabariigi majandus on suures sõltuvuses turismist.

Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerinud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Haiti saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.

Ajalugu

Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.

20. sajandil on USA korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse. USA toetas Rafael Leónidas Trujillo diktatuuri (19301961). 1963. aastal kukutati parempoolse riigipöördega, mida toetas USA, vabariigi esimene demokraatlikult valitud president Juan Bosch. Ülestõus, mille eesmärgiks oli põhiseaduslik võim taastada, kujunes kodusõjaks. 1965. tungisid sisse USA väed. Algas Joaquín Balagueri diktatuur (19661978).

Kultuur

Muusika

Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.

Sport

Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.

Vaata ka:

Dominikaani Vabariigi riigipeade loend

Välislink



  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.