Barnim IX

Barnim IX von Pommern-Stettin

Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.

Barnim oli Pommeri hertsogi Bogislaw X (1454–1523) ja tema teise abikaasa Anna Jagiellonica (1476–1503) poeg. Tema vanaisad olid Pommeri hertsog Erich II (1425–1474) ja Poola kuningas Kazimierz IV (1427–1492). Ta sai Pommeri hertsogiks pärast oma isa surma.

2. veebruaril 1525 abiellus Barnim Heinrich I tütre Anne von Braunschweig-Lüneburgiga (1502–1568).

Barnim valitses esialgu koos oma vanema venna Georg I-ga kogu Pommerit, pärast tolle surma 1531 aga jagati riik tema ja vennapoja Philipp I vahel, Barnimist sai Pommer-Stettini hertsog.

Tema esimesed valitsusaastad möödusid tülis Brandenburgi markkrahvkonnaga, mis soovis Pommerit liidendada. 1529 sõlmiti lepe, millega Pommer sai iseseisvake tingimusel, et kui hertsogi perekond välja sureb, siis läheb Pommer Brandenburgile.

1534 korraldasid Barnim ja Philipp Pommeris reformatsiooni. Barnim ühines 1536 ka Schmalkaldeni liigaga. 1546–1547 toimus Schmalkaldeni sõda, milles liiga lüüa sai. Pommer ei osalenud sõjategevuses, kuid pidi vastu võtma 1548 sõlmitud Augsburgi vaherahu ja maksma Karl V-le ränka maksu.

1559 määras keiser Barnimi ja Philippi Liivimaa küsimuses riigikomissarideks. Barnim ei saanud Liivimaad kuigivõrd aidata, sest Pommer ise oli suhteliselt vaene ja Hansa Liit ei olnud Liivimaa aitamisest eriti huvitatud, sest Tallinn ja Riia püüdsid takistada Hansa Vene-kaubandust.

1560 Philipp suri ja Barnimist sai kogu Pommeri valitseja. 3. veebruaril 1569 loobus ta troonist, andis selle üle Johann Friedrichile (1542–1600), kes oli Philippi 10 lapsest vanim, ja suri 4 aastat hiljem Stettinis.