Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
*Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a. |
*Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a. |
||
*23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas [[Jõgeva–Põltsamaa maantee]] ääres. |
*23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas [[Jõgeva–Põltsamaa maantee]] ääres. |
||
* |
*4. jaanuaril 1934. a. istutas 2. üksik jalaväepataljon [[Aidu lahing]]u (1919) mälestuseks [[Aidu]]st toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.<ref>Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507</ref> |
||
{{Vabadussõja lahingud}} |
{{Vabadussõja lahingud}} |
||
Redaktsioon: 7. detsember 2012, kell 15:51
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Aidu külas.
4. jaanuaril 1919.a. peetud Aidu lahinguga peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv.
- Ausammas avati 23. juunil 1929. a.
- 1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
- Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.
- 23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres.
- 4. jaanuaril 1934. a. istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu (1919) mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.[1]
Viited
- ↑ Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507