Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. detsember 2012, kell 20:15

Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar on vabadussüja mälestussammas Aidu külas Pajusi vallas.

4. jaanuaril 1919.a. peetud Aidu lahinguga peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv.

1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.
23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Põltsamaa-Jõgeva maantee ääres.
Aidu lahingu (1919) mälestuseks istutas 2. üksik jalaväepataljon 4. jaanuaril 1934. a. Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.^[1]

Viited

↑ Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507

[1] Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{toimeta}}
 '''Aidu võidualtar''' ehk '''Aidu Ohvri Altar''' on vabadussüja mälestussammas [[Aidu (Pajusi)|Aidu]] külas [[Pajusi vald|Pajusi vallas]].
@@ 5. rida: / 6. rida: @@
 *1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
 *Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.
-*23. juunil 1989. a. Taastati algsel kujul ja endises kohas Põltsamaa-Jõgeva maantee ääres.
+*23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas [[Põltsamaa-Jõgeva maantee]] ääres.
-*[[Aidu lahing]]u (1919) mälestuseks istutas 2. üksik jalaväepataljon 4. 01. 1934. a. Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.<ref>Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507</ref>
+*[[Aidu lahing]]u (1919) mälestuseks istutas 2. üksik jalaväepataljon 4. jaanuaril 1934. a. [[Aidu]]st toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.<ref>Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507</ref>
 ==Viited==