16. veebruar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud nso:Dibokwane 16 |
P AWB using AWB |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Veebruarikalender}} |
{{Veebruarikalender}} |
||
'''16. veebruar''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 47. päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. veebruar ([[1901]]–[[2100]]). |
'''16. veebruar''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 47. päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. veebruar ([[1901]]–[[2100]]). |
||
---- |
---- |
||
== Sündmused == |
== Sündmused == |
||
===[[Eesti]]s=== |
===[[Eesti]]s=== |
||
* [[1270]] – [[leedulased|leedulaste]] väge, mis oli [[Saaremaa]] rüüsteretkelt [[Läänemaa]] poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi eesotsas ordumeistri [[Lutterberg]]i ja tema poolt juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru [[vasall]]idega kaotas kokkupõrke: Lutterberg langes. |
* [[1270]] – [[leedulased|leedulaste]] väge, mis oli [[Saaremaa]] rüüsteretkelt [[Läänemaa]] poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi eesotsas ordumeistri [[Lutterberg]]i ja tema poolt juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru [[vasall]]idega kaotas kokkupõrke: Lutterberg langes. |
||
* [[1918]] – algas Balti riikide iseseisvumine: esimesena kuulutas vabariigi välja [[Leedu]]. |
* [[1918]] – algas Balti riikide iseseisvumine: esimesena kuulutas vabariigi välja [[Leedu]]. |
||
* [[1919]] – [[Vabadussõda]]: algas [[Punaarmee]] suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboska-Petseri. |
* [[1919]] – [[Vabadussõda]]: algas [[Punaarmee]] suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboska-Petseri. |
||
* [[1919]] – [[Kuivastu mõis]]as toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle [[21. veebruar]]ini kestnud ning suuremat osa [[Saaremaa]]st haaranud [[Saaremaa mäss]]uks. |
* [[1919]] – [[Kuivastu mõis]]as toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle [[21. veebruar]]ini kestnud ning suuremat osa [[Saaremaa]]st haaranud [[Saaremaa mäss]]uks. |
||
* [[1924]] – [[Varssavi]]s algas [[17. veebruar]]ini kestnud [[Soome]], Eesti, [[Läti]] ja [[Poola]] välisministrite nõupidamine, kus arutati üldisest rahvusvahelisest olukorrast, omavahelistest suhetest ning [[Rahvasteliit|Rahvasteliiduga]] seonduvat. |
* [[1924]] – [[Varssavi]]s algas [[17. veebruar]]ini kestnud [[Soome]], Eesti, [[Läti]] ja [[Poola]] välisministrite nõupidamine, kus arutati üldisest rahvusvahelisest olukorrast, omavahelistest suhetest ning [[Rahvasteliit|Rahvasteliiduga]] seonduvat. |
||
* [[1934]] – [[Karl Innus]] valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus. |
* [[1934]] – [[Karl Innus]] valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus. |
||
* [[1947]] – toimusid esimesed [[ENSV Ülemnõukogu]] nn valimised pärast sõda. |
* [[1947]] – toimusid esimesed [[ENSV Ülemnõukogu]] nn valimised pärast sõda. |
||
18. rida: | 17. rida: | ||
* [[1995]] – [[Tallinn]]a jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral [[Viktor Ovtšinnikov]]. |
* [[1995]] – [[Tallinn]]a jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral [[Viktor Ovtšinnikov]]. |
||
* [[1995]] – meditsiiniõed piketeerisid [[Sotsiaalministeeriu]]mi ees madalate palkade pärast. |
* [[1995]] – meditsiiniõed piketeerisid [[Sotsiaalministeeriu]]mi ees madalate palkade pärast. |
||
* [[1997]] – [[Kristina Šmigun|Kristina]] ja [[Katrin Šmigun]] saavutasid [[Kanada]]s [[Cannnmore]]s toimunud juunioride MM-il |
* [[1997]] – [[Kristina Šmigun|Kristina]] ja [[Katrin Šmigun]] saavutasid [[Kanada]]s [[Cannnmore]]s toimunud juunioride MM-il 15 km vabatehnikas kaksikvõidu. |
||
* [[1998]] – [[Tallinna vanalinn]]as langes peksmise ohvriks näitleja [[Rednar Annus]]. |
* [[1998]] – [[Tallinna vanalinn]]as langes peksmise ohvriks näitleja [[Rednar Annus]]. |
||
* [[1999]] – [[Saksamaa]] ja Eesti vahel sõlmiti [[viisavabadus]]e kokkulepe. |
* [[1999]] – [[Saksamaa]] ja Eesti vahel sõlmiti [[viisavabadus]]e kokkulepe. |
||
36. rida: | 35. rida: | ||
*1918 – [[Esimene maailmasõda]]: Saksa [[allveelaev]]ad ründasid [[torpeedo]]dega [[Dover]]i sadamat Inglismaal. |
*1918 – [[Esimene maailmasõda]]: Saksa [[allveelaev]]ad ründasid [[torpeedo]]dega [[Dover]]i sadamat Inglismaal. |
||
*[[1932]] – [[Iirimaa]] üldvalimised võitis [[Fianna Faili Partei]], mille eesotsas oli [[Éamon de Valera]]. |
*[[1932]] – [[Iirimaa]] üldvalimised võitis [[Fianna Faili Partei]], mille eesotsas oli [[Éamon de Valera]]. |
||
*[[1933]] – [[Tšehhoslovakkia]], [[Rumeenia]] ja [[Jugoslaavia]], kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid [[Väike Entente|Väikese Entente]]'i. |
*[[1933]] – [[Tšehhoslovakkia]], [[Rumeenia]] ja [[Jugoslaavia]], kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid [[Väike Entente|Väikese Entente]]'i. |
||
*[[1936]] – [[Hispaania Rahvarinne|Rahvarinne]] võitis [[Hispaania]] üldvalimised: peamainistriks sai [[Manuel Azana]], kes kehtestas taas [[1931]]. aasta põhiseaduse. |
*[[1936]] – [[Hispaania Rahvarinne|Rahvarinne]] võitis [[Hispaania]] üldvalimised: peamainistriks sai [[Manuel Azana]], kes kehtestas taas [[1931]]. aasta põhiseaduse. |
||
*[[1937]] – [[Wallace Carothers]]i juhitud [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] uurimisrühm sünteesis esmakordselt [[nailon]]it. |
*[[1937]] – [[Wallace Carothers]]i juhitud [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] uurimisrühm sünteesis esmakordselt [[nailon]]it. |
||
*[[1942]] – [[Teine maailmasõda]]. Saksa allveelaevad ründasid [[Hollandi Indoneesia]]s asuvaid naftatöötlustehaseid. |
*[[1942]] – [[Teine maailmasõda]]. Saksa allveelaevad ründasid [[Hollandi Indoneesia]]s asuvaid naftatöötlustehaseid. |
||
*[[1944]] – Teine maailmasõda: liitlased pommitasid [[Jaapan]]i [[Chuuk]]i mereväebaasi, ründe käigus hävitati 201 lennukit. |
*[[1944]] – Teine maailmasõda: liitlased pommitasid [[Jaapan]]i [[Chuuk]]i mereväebaasi, ründe käigus hävitati 201 lennukit. |
||
*[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Venetsueela]] kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile. |
*[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Venetsueela]] kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile. |
||
*1945 – Teine maailmasõda: USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid [[Tōkyō]]le. |
*1945 – Teine maailmasõda: USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid [[Tōkyō]]le. |
||
53. rida: | 52. rida: | ||
== Sündinud == |
== Sündinud == |
||
{{vaata|Sündinud 16. veebruaril}} |
{{vaata|Sündinud 16. veebruaril}} |
||
*[[1848]] – [[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik |
*[[1848]] – [[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik |
||
*[[1893]] – [[Mihhail Tuhhatševski]], NSV Liidu marssal |
*[[1893]] – [[Mihhail Tuhhatševski]], NSV Liidu marssal |
||
80. rida: | 78. rida: | ||
== Surnud == |
== Surnud == |
||
{{vaata|Surnud 16. veebruaril}} |
{{vaata|Surnud 16. veebruaril}} |
||
* [[1631]] – [[Thomas von Ramm]], [[Riia]] [[linnapea]] |
* [[1631]] – [[Thomas von Ramm]], [[Riia]] [[linnapea]] |
||
* [[1917]] – [[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik |
* [[1917]] – [[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik |
||
87. rida: | 84. rida: | ||
== Pühad == |
== Pühad == |
||
* [[Leedu]] [[iseseisvuspäev]] ([[1918]]) |
* [[Leedu]] [[iseseisvuspäev]] ([[1918]]) |
||
== Ilmarekordid == |
== Ilmarekordid == |
||
* ... |
* ... |
||
---- |
|||
{{kuupäevad}} |
|||
Vaata ka: [[15. veebruar]] ~ [[17. veebruar]] ~ [[Aasta päevad]] |
|||
[[Kategooria:Aasta päevad|Veebruar 16]] |
[[Kategooria:Aasta päevad|Veebruar 16]] |
||
198. rida: | 195. rida: | ||
[[nrm:16 Févri]] |
[[nrm:16 Févri]] |
||
[[nov:16 de februare]] |
[[nov:16 de februare]] |
||
⚫ | |||
[[oc:16 de febrièr]] |
[[oc:16 de febrièr]] |
||
[[mhr:16 Пургыж]] |
[[mhr:16 Пургыж]] |
||
214. rida: | 210. rida: | ||
[[se:Guovvamánu 16.]] |
[[se:Guovvamánu 16.]] |
||
[[sco:16 Februar]] |
[[sco:16 Februar]] |
||
⚫ | |||
[[sq:16 shkurt]] |
[[sq:16 shkurt]] |
||
[[scn:16 di frivaru]] |
[[scn:16 di frivaru]] |
Redaktsioon: 6. detsember 2012, kell 00:28
<< Veebruar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | |||
5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
26 | 27 | 28 | 29 | |||
2024 |
16. veebruar on Gregoriuse kalendri 47. päev. Juliuse kalendri järgi 3. veebruar (1901–2100).
Sündmused
Eestis
- 1270 – leedulaste väge, mis oli Saaremaa rüüsteretkelt Läänemaa poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi eesotsas ordumeistri Lutterbergi ja tema poolt juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru vasallidega kaotas kokkupõrke: Lutterberg langes.
- 1918 – algas Balti riikide iseseisvumine: esimesena kuulutas vabariigi välja Leedu.
- 1919 – Vabadussõda: algas Punaarmee suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboska-Petseri.
- 1919 – Kuivastu mõisas toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle 21. veebruarini kestnud ning suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
- 1924 – Varssavis algas 17. veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite nõupidamine, kus arutati üldisest rahvusvahelisest olukorrast, omavahelistest suhetest ning Rahvasteliiduga seonduvat.
- 1934 – Karl Innus valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus.
- 1947 – toimusid esimesed ENSV Ülemnõukogu nn valimised pärast sõda.
- 1957 – Johannes Oskar Lauri valiti Eesti Komitee esimeheks.
- 1989 – asutati Eesti Kirikute Nõukogu.
- 1994 – välisminister Jüri Luik kohtus Riias Suurbritannia välisministri Douglas Hurdiga.
- 1995 – Tallinna jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral Viktor Ovtšinnikov.
- 1995 – meditsiiniõed piketeerisid Sotsiaalministeeriumi ees madalate palkade pärast.
- 1997 – Kristina ja Katrin Šmigun saavutasid Kanadas Cannnmores toimunud juunioride MM-il 15 km vabatehnikas kaksikvõidu.
- 1998 – Tallinna vanalinnas langes peksmise ohvriks näitleja Rednar Annus.
- 1999 – Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti viisavabaduse kokkulepe.
- 2005 – avalikustati, et Tallinna Ülikool alustab sisulist tegevust 15. mail. Uude ülikooli asusid tudengid sama aasta septembri algusest. Riigikogu võttis vastu ülikooliseaduse muudatuse, millega legimiteeriti Tallinna Ülikool avalik-õigusliku ülikoolina.
- 2005 – Reformierakond esitas uueks välisministri kandidaadiks Rein Langi.
- 2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel kuldmedali naiste 10 kilomeetri klassikasõidus.
Maailmas
- 1568 – esimene uusaja genotsiidiakt: paavst kuulutas surmaotsuse kogu Madalmaade elanikkonnale, kolmele miljonile protestandile.
- 1666 – Holland ja Brandenburg sõlmisid liidulepingu.
- 1785 – Antoine Laurent Lavoisier eraldas veest hapniku ja vesiniku.
- 1804 – Tripoli sadamas piraatide poolt vallutatud Ameerika Ühendriikide fregatt Philadelphia süüdati ameerika mereväelaste poolt.
- 1808 – Prantsuse sõjavägi tungis Hispaaniale kallale.
- 1871 – Prantsuse-Preisi sõda lõppes Prantsusmaa lüüasaamisega.
- 1873 – Hispaania kuulutati vabariigiks.
- 1918 – Leedu kuulutas välja vabariigi.
- 1918 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaevad ründasid torpeedodega Doveri sadamat Inglismaal.
- 1932 – Iirimaa üldvalimised võitis Fianna Faili Partei, mille eesotsas oli Éamon de Valera.
- 1933 – Tšehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaavia, kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid Väikese Entente'i.
- 1936 – Rahvarinne võitis Hispaania üldvalimised: peamainistriks sai Manuel Azana, kes kehtestas taas 1931. aasta põhiseaduse.
- 1937 – Wallace Carothersi juhitud orgaanilise keemia uurimisrühm sünteesis esmakordselt nailonit.
- 1942 – Teine maailmasõda. Saksa allveelaevad ründasid Hollandi Indoneesias asuvaid naftatöötlustehaseid.
- 1944 – Teine maailmasõda: liitlased pommitasid Jaapani Chuuki mereväebaasi, ründe käigus hävitati 201 lennukit.
- 1945 – Teine maailmasõda: Venetsueela kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
- 1945 – Teine maailmasõda: USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tōkyōle.
- 1953 – Lõuna-Aafrika Vabariigis loodi Rahva Julgeolekuseadusega erakorralised võimuorganid.
- 1959 – Fidel Castro sai Kuuba peaministriks.
- 1960 – USA tuumaallveelaev Triton alustas oma ümbermaailmareisi vee all.
- 1962 – Georgetownis puhkes valitsusvastane mäss.
- 1970 – Moskva teatas, et lubab Araabia riikidele, kes on konfliktis Iisraeliga, mitmekülgset abi.
- 1978 – Jaapan ja Hiina kirjutasid Pekingis alla kaubanduskokkuleppele.
- 1983 – Lõuna-Austraalias Victorias toimus mitu metsatulekahjut, kus hukkus üle 70 inimese.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 16. veebruaril
- 1848 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
- 1893 – Mihhail Tuhhatševski, NSV Liidu marssal
- 1901 – Enn Kippel, eesti kirjanik
- 1902 – Gunnar Hultgren, rootsi vaimulik
- 1906 – Vera Menčik, tšehhi maletaja
- 1920 – Artur Vader, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978
- 1922 – Lilli Promet, eesti kirjanik
- 1935 – Sonny Bono (Salvatore Phillip Bono), ameerika laulja, produtsent ja poliitik
- 1939 – Czesłav Niemen, poola muusik
- 1941 – Kim Jong-il, Põhja-Korea riigijuht
- 1949 – Toivo Kurmet, eesti muusik
- 1951 – Ike Volkov, eesti arhitekt ja muusik
- 1956 – Siiri Lauk, eesti filoloog ja raamatukogundusterminoloog
- 1958 – Ice-T (Tracy Morrow), ameerika räppar ja näitleja
- 1959 – John McEnroe, USA tennisist
- 1960 – Pete Willis, inglise kitarrist (Def Leppard)
- 1961 – Andy Taylor, inglise kitarrist (Duran Duran)
- 1963 – Dave Lombardo, kuuba trummar (Slayer)
- 1970 – Marika Korolev, eesti näitleja
- 1972 – Taylor Hawkins, ameerika trummar (Foo Fighters)
- 1973 – Cathy Freeman, austraalia kergejõustiklane
- 1974 – Fánis Katergiannákis, kreeka jalgpallur
- 1979 – Valentino Rossi, itaalia mootorrattur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 16. veebruaril
- 1631 – Thomas von Ramm, Riia linnapea
- 1917 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
- 1937 – Erkki Melartin, soome helilooja ja dirigent
- 1992 – Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv
Pühad
Ilmarekordid
- ...