Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. detsember 2012, kell 18:56

Veeõitseng (ka veeõitsemine või vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. Vanemas kirjanduses kasutatakse sageli mõistet "vetikate õitsemine", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole õisi ja nad ei õitse.

Veeõitsengu peamine põhjus on toitainete, eriti fosfaatide üleküllus. See võib kasutada väetiste kasutamisest põllumajanduses, samuti majapidamistes fosforit sisaldavatest puhastusvahenditest. Kui niisugused ained on loodusesse sattunud, võivad nad vihmaveega veekogusse kokku kanduda. Veeõitsengu soodustajateks on peetud ka süsiniku ja lämmastiku üleküllust.

Veeõitseng võib ilmneda nii magedas, riimvees kui ka soolases vees. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus. Vesi võib muutuda hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja veekogu režiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on bakterid.

Ehkki puudub veeõitsengu üldtunnustatud määramispiir, siis tavaliselt on loetakse veeõitsenguks seda, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku.

Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.

Veeõitsengud Eestis

Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Eesti suurjärvedes: Peipsis ja Võrtsjärves, samuti Läänemeres.

Eesti veekogudes on veeõitsengute põhjustajateks sageli sinivetikad, sageli ainult üks liik. Eestis teadaolevast umbes 100 sinivetikaliigist on veeõitsengutega seotud 20 liiki^[1].

Vaata ka

Veetõusuõitseng

Viited

↑ A. Rakko, Veeõitsengud Eesti järvedes "Eesti Loodus" 2009, 7: 6-14

[Rakko,_2009-1] A. Rakko, Veeõitsengud Eesti järvedes "Eesti Loodus" 2009, 7: 6-14

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|pisi|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]]
-{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}
+'''Veeõitseng''' (ka '''veeõitsemine''' või '''vee õitseng''') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse sageli mõistet "'''vetikate õitsemine'''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole [[õis]]i ja nad ei [[õitsemine|õitse]].
-[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|thumb|right|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]]
-'''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'', ''õitseng'') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse ka sageli mõistet "''vetikate õitsemine''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole õisi: nad ei [[õitsemine|õitse]].
+Veeõitsengu peamine põhjus on [[toitaine]]te, eriti [[fosfaat]]ide üleküllus. See võib kasutada [[väetis]]te kasutamisest [[põllumajandus]]es, samuti [[majapidamine|majapidamistes]] fosforit sisaldavatest puhastusvahenditest. Kui niisugused ained on loodusesse sattunud, võivad nad vihmaveega veekogusse kokku kanduda. Veeõitsengu soodustajateks on peetud ka [[süsinik]]u ja [[lämmastik]]u üleküllust.
-Veeõitsengud võivad ilmneda nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riimveelistes]] kui ka [[soolane vesi|soolase veega]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]].
+Veeõitseng võib ilmneda nii [[magevesi|magedas]], [[riimvesi|riimvees]] kui ka [[soolane vesi|soolases vees]]. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks [[fütoplankton]]i liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee [[värvus]]e muutus. Vesi võib muutuda hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja veekogu režiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on [[bakterid]].
-Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku.
+Ehkki puudub veeõitsengu üldtunnustatud määramispiir, siis tavaliselt on loetakse veeõitsenguks seda, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku.
 Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
 == Veeõitsengud Eestis ==
 Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt [[eutroofne järv|eutroofsetes]] ja [[düseutroofne järv|düseutroofsetes järvedes]]. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Eesti suurjärvedes: [[Peipsi]]s ja [[Võrtsjärv]]es, samuti [[Läänemeri|Läänemeres]].
@@ 15. rida: / 17. rida: @@
 == Vaata ka ==
-*[[Eutrofikatsioon]]
 *[[Veetõusuõitseng]]
-*[[Kahjulikud veeõitsengud]]
 == Viited ==
 {{Viited|allikad=
-<ref name="Rakko, 2009">Rakko, A. 2009. Veeõitsengud Eesti järvedes. [[Eesti Loodus]] 7: 6-14. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html]</ref>}}
+<ref name="Rakko, 2009">A. Rakko, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html Veeõitsengud Eesti järvedes] "[[Eesti Loodus]]" 2009, 7: 6-14</ref>}}
-== Välislingid ==
-*Rakko, A. 2009. Veeõitsengud Eesti järvedes. [[Eesti Loodus]] 7: 6-14. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2839_2837.html]
 [[Kategooria:Ökoloogia]]