Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. detsember 2012, kell 18:10

Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.

Lauseliikmed jagunevad kaheks:

lause pealiikmed, milleks on alus ja öeldis
lause kõrvalliikmed, milleks on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.

Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.

Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.

Lause pealiikmed

Pikemalt artiklis Lause pealiikmed

Öeldis ehk grammatiline predikaat
Alus ehk grammatiline subjekt

Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.

Lause kõrvalliikmed

Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed

Sihitis ehk grammatiline objekt
Öeldistäide ehk predikatiiv
Määrus ehk adverbiaal
Täiend ehk atribuut

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Lauseliige''' on [[lause moodustaja]] süntaktiline funktsioon [[lause]]s.
-'''Lauseliikmeid''' eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid [[lause moodustajad]] [[lause]]s täidavad. Tegu on [[lause moodustajad | lause moodustajate]] süntaktiliste funktsioonidega.
-Lauseliikmed jagunevad [[Lause pealiikmed | pealiikmeteks]]: [[Alus (keeleteadus)|alus]], [[öeldis]] ning [[Lause kõrvalliikmed | kõrvalliikmeteks]]: [[sihitis]], [[öeldistäide]], [[määrus]] ja [[täiend]].
+Lauseliikmed jagunevad kaheks:
+* [[lause pealiikmed]], milleks on [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja [[öeldis]]
+* [[lause kõrvalliikmed]], milleks on [[sihitis]], [[öeldistäide]], [[määrus]] ja [[täiend]].
 Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja [[Sõnaliik |sõnaliigist]], [[grammatiline seos | grammatilise seose]] tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
-Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt [[öeldisverb]] võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt ''Poisid lugevat''. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
+Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt [[öeldisverb]] võib mitte [[ühildumine|ühilduda]] alusega lihtsalt sellepärast, et ta on [[kaudne kõneviis|kaudses kõneviisis]], nt ''Poisid lugevat''. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
 ==Lause pealiikmed==