Adavere: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Leibur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
23. rida: 23. rida:
Adaveres asub [[Mandri-Eesti geograafiline keskpunkt]]. Selle lähedale [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] äärde on püstitatud seda tähistav kivi.
Adaveres asub [[Mandri-Eesti geograafiline keskpunkt]]. Selle lähedale [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] äärde on püstitatud seda tähistav kivi.


Adaveres on kultuurimaja, põhikool, raamatukogu, [[Adavere mõis|mõisahoone]], [[Adavere mõisa kalmistu]]. Alevikus tegutseb AS Adavere Agro. Adavere tuulikus on restoran. Adaveres on ka kauplus, bistroo ja bensiinijaam.
Adaveres on kultuurimaja,[[ Adavere Põhikool]], raamatukogu, [[Adavere mõis|mõisahoone]], [[Adavere mõisa kalmistu]]. Alevikus tegutseb AS Adavere Agro. Adavere tuulikus on restoran. Adaveres on ka kauplus, bistroo ja bensiinijaam.


Varem tegutsenud Adavere Lihatööstus ja Adavere Liha on pankrotistunud.
Varem tegutsenud Adavere Lihatööstus ja Adavere Liha on pankrotistunud.

Redaktsioon: 30. november 2012, kell 13:17

Adavere

Pindala 0,73 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 669 (2006)

EHAK-i kood 1076[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 43′ N, 25° 54′ E
Adavere (Eesti)
Adavere
Kaart

Adavere on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Asub Põltsamaa linnast 7 km loodes Tallinna-Tartu maantee ääres.

Adaveret on mainitud esmakordselt 1583. aastal.[3]

Adaveres asub Mandri-Eesti geograafiline keskpunkt. Selle lähedale Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee äärde on püstitatud seda tähistav kivi.

Adaveres on kultuurimaja,Adavere Põhikool, raamatukogu, mõisahoone, Adavere mõisa kalmistu. Alevikus tegutseb AS Adavere Agro. Adavere tuulikus on restoran. Adaveres on ka kauplus, bistroo ja bensiinijaam.

Varem tegutsenud Adavere Lihatööstus ja Adavere Liha on pankrotistunud.

Vaata ka

Pildigalerii

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3765296&siteLanguage=et
  3. Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud!, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2009, lk 118