Ristõielised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
65. rida: | 65. rida: | ||
* ''Hesperis'' – [[öölill]] |
* ''Hesperis'' – [[öölill]] |
||
* ''Hirschfeldia'' – [[lõunasinep]] |
* ''Hirschfeldia'' – [[lõunasinep]] |
||
* ''Hornungia'' – [[kaljukress]] |
* ''Hornungia'' – [[kaljukress (perekond)|kaljukress]] |
||
* ''Hugueninia'' – [[unisoolik]] |
* ''Hugueninia'' – [[unisoolik]] |
||
* ''Iberis'' – [[ibeeris]] |
* ''Iberis'' – [[ibeeris]] |
||
87. rida: | 87. rida: | ||
* ''Thlaspi'' – [[litterhein]] |
* ''Thlaspi'' – [[litterhein]] |
||
* ''Thysanocarpus'' – [[marilill]] |
* ''Thysanocarpus'' – [[marilill]] |
||
* ''Wasabia'' – [[ |
* ''Wasabia'' – [[vasaabia]] |
||
[[Kategooria:Ristõielised| ]] |
[[Kategooria:Ristõielised| ]] |
Redaktsioon: 29. november 2012, kell 20:53
Ristõielised | |
---|---|
Läänekollakas | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
Ristõielised (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga.
Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes.
Üldiseloomustus
- Lehed on vahelduvalt, abilehed puuduvad; lihtlehed on sageli lõhestunud ja leherootsuta, esinevad kõrvakesed
- õied on kobarõisikus; õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont – sellest ka sugukonna nimetus.
- vili on enamasti kõder või kõdrake
- viljalehti 2, sigimik on sünkarpne
Esindajaid
Ristõieliste sugukonda kuulub arvukalt inimese viljeldavaid kultuurtaimi, näiteks kapsas, raps ja rõigas.
Valik tuntumaid perekondi
- Aethionema – kivikress
- Agallis – varsapõlv
- Alliaria – kõdrik
- Alyssum – kilbirohi
- Anastatica – veerpallirohi
- Arabidopsis – müürlook
- Arabis – hanerohi
- Armoracia – mädarõigas
- Aubrieta – aubrieeta
- Aurinia – kuldkilbik
- Barbarea – kollakas
- Biscutella – kuukõdrik
- Brassica – kapsasrohi
- Bunias – tõlkjas
- Cakile – merisinep
- Camelina – tuder
- Capsella – hiirekõrv
- Cardamine – jürilill
- Cardaria – võõrkress
- Cheiranthus – kuldlakk
- Cochlearia – merisalat
- Conringia – suitsrohi
- Coronopus – teekress
- Crambe – krambe
- Degenia – degeenia
- Descurainia – peenlook
- Diplotaxis – liivsinep
- Eruca – võõrkapsas
- Erucastrum – koerasinep
- Erysimum – harakalatv
- Euclidium – hiiretõlkjas
- Fibigia – fibiigia
- Heliophila – kahvatu päikselill
- Hesperis – öölill
- Hirschfeldia – lõunasinep
- Hornungia – kaljukress
- Hugueninia – unisoolik
- Iberis – ibeeris
- Ionopsidium – teemantlill
- Isatis – sinerõigas
- Lepidium – kress
- Lobularia – kilbrik
- Lunaria – kuukress
- Malcolmia – malkolmia
- Matthiola – levkoi
- Moricandia – sinisinep
- Nasturtium – allikkress
- Peltaria – kilpkõdrik
- Phoenicaulis – punavars
- Raphanus – rõigas
- Rapistrum – sineptõlkjas
- Schizopetalon – lõhikõis
- Sinapis – sinep
- Sisymbrium – unilook
- Subularia – naaskelleht
- Thlaspi – litterhein
- Thysanocarpus – marilill
- Wasabia – vasaabia