Heron

Aleksandria Heron (Ἥρων ὁ Ἀλεξανδρεύς) oli 1. sajandil elanud Vana-Kreeka insener, mehhaanik ja matemaatik.

Elulugu

Aleksandria Heroni noorusest pole palju teada, kuid ta ei pärine Aleksandriast. Kindlalt pole teada ka tema sünni- ja surmadaatumid, paljude ajaloolaste arvates jäävad need 1. sajandisse pKr. Tema töödest on meieni jõudnud üksikud füüsika- ja matemaatikatraktaadid. Paljud tema tekstid on leitud ladina ja araabia keeles. Sajandite jooksul tehtud rohkete ümberkirjutuste autentsus on seatud vahel kahtluse alla.

Tööd

Matemaatikas omistatakse Aleksandria Heronile mitmeid valemeid, millest tuntuim on Heroni valem.

Optikas käsitles Heron teoses "Catoptrica" valgust ja selle peegeldumist, sõnastades valguse optilise peegeldumise printsiibid.

Mehhaanikas ja pneumaatikas konstrueeris Heron hüdraulilisi masinaid. Talle kuulub ka automaatse purskkaevu idee. Teoses "Pneumatica" kirjeldab ta templi ukse avamise süsteemi, mille käivitab tuli. Oma "Traktaadis automaatidest" kirjeldab ta kaalu ja vastukaalu abil töötavaid teatrimehhanisme. Tänu leiutistele tuntakse Aleksandria Heronit esimese automaadi loojana. Arvatakse, et Heron leiutas pseudotermomeetri ja hodomeetri. Samuti arvatakse, et leiutas hüdraulilise kella ning asimuudimõõtja.

Teosed

• Pneumatica
• Mechanica
• Metrica
• Geometrica
• Catoptrica
• Stereometrica
• Belopoeica
• Automata

Vaata ka

• Heroni valem

Välislingid

• Le texte intégral et illustré d'une traduction du XIXe siècle en anglais des Pneumatiques
• Schéma du Théâtre de Héron d'Alexandrie