Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: muudetud tr:Cümlenin öğeleri
EmausBot (arutelu | kaastöö)
39. rida: 39. rida:
[[fi:Lauseenjäsenet]]
[[fi:Lauseenjäsenet]]
[[tr:Cümlenin öğeleri]]
[[tr:Cümlenin öğeleri]]
[[uk:Член речення]]
[[uk:Члени речення]]

Redaktsioon: 24. november 2012, kell 04:23

Lauseliikmeid eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid lause moodustajad lauses täidavad. Tegu on lause moodustajate süntaktiliste funktsioonidega.

Lauseliikmed jagunevad pealiikmeteks: alus, öeldis ning kõrvalliikmeteks: sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.

Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.

Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.

Lause pealiikmed

 Pikemalt artiklis Lause pealiikmed
  • Öeldis ehk grammatiline predikaat
  • Alus ehk grammatiline subjekt

Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.

Lause kõrvalliikmed

 Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed