Kudjape kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. november 2012, kell 16:47

Kudjape kalmistu asub Kudjape külas Kuressaare kirdepiiril alates 1780. aastast. Kalmistut nimetatakse ka Kuressaare linnakalmistuks. Kaugus 3 km Kuressaare linnakeskusest.

Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebavad nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luud. Saksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati 1996. aastal. Impulsi unarusse jäetud sõdurihaudade korrastamiseks andis Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit.

Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele.

2002. aastal restaureeriti Schmidti kabeli fassaadid ja katus ning valmistati uus uks.
2004. aastal restaureeriti Grosswaldi kabeli seinad ja interjöör.
2011. aastal püstitati mälestusrist 1941. aastal toimunud Kuressaare massimõrva ohvritele.

Kalmistu juurest algab laialehise metsa ja loomännikuga Kudjape-Upa loodusrada (5 km).

Kalmistu arhitektuurist

Siinsed kabelid on ehitatud klassitsistlikus laadis ja arhitektuurimälestisena kaitse all. Peaväravas asuvad 1848. aastal ehitatud kreeka templeid jäljendavate sammastikfassaadidega kabelid.

1870. aastast pärineb neogooti stiilis perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest Otto Wildenbergi neoklassitsistlik kabel.

Kalmistul leidub hulgaliselt 19. sajandi I poole raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu ning meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju. Raiddekooris on esindatud kannelüürid, hammaslõige, rippuvaid rätikuid, vanikud ja teised klassitsistlikud motiivid.

Kalmistule maetud tuntuid inimesi

Kalmistu lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased Johann Wilhelm Ludwig von Luce ja Jean Baptiste Holzmayer, kunstnik Friedrich Sigmund Stern. Martin Körberi haud asub kalmistu keskosas.

Veidi loode poole on maetud meditsiinidoktor akadeemik Aleksander Paldrok (1871–1944), kellel on suuri teeneid leepra ravimisel.

Kalmistul on ka Joosep Aaviku, Axel von Buxhoevedeni ja paljude teiste viimsed puhkepaigad.

Välislingid

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 == Kalmistu arhitektuurist ==
-Siinsed kabelid on ehitatud [[klassitsim|klassitsistlikus]] laadis ja [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse all. Ilusamad kabelid on [[1848]]. aastal kalmistu peaväravasse ehitatud [[kreeka tempel|kreeka templi]] kujulised sammastikfassaadiga hooned.
+Siinsed kabelid on ehitatud [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ja [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse all. Peaväravas asuvad [[1848]]. aastal ehitatud kreeka templeid jäljendavate sammastikfassaadidega kabelid.
-[[1870]]. aastast pärineb neogooti stiilis perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest [[Otto Wildenberg]]i [[neoklassitsism|neoklassitsistlik]] kabel.
+[[1870]]. aastast pärineb [[neogooti stiil]]is perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest [[Otto Wildenberg]]i [[neoklassitsism|neoklassitsistlik]] kabel.
-Kalmistu ise on kui [[raidkunst|raid-]] ja [[sepiskunst]]i muuseum. Siin võib hulgaliselt näha [[19. sajand]]i I poole raskete kiviplaatidega kaetud [[krüpthaud]]u ning maitsekaid meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju.
+Kalmistul leidub hulgaliselt [[19. sajand]]i I poole raskete kiviplaatidega kaetud [[krüpthaud]]u ning meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju. [[Raiddekoor]]is on esindatud [[kannelüür]]id, [[hammaslõige]], rippuvaid rätikuid, [[vanik]]ud ja teised klassitsistlikud motiivid.
-[[Raiddekoor]]is leidub vaokesi, [[hammaslõige]]t, rippuvaid rätikuid, [[vanik]]uid ja teisi klassitsistlikke motiive.
 == Kalmistule maetud tuntuid inimesi ==