Josip Jelačić

Baan Josip Jelačić

Josip Jelačić (ka Jellačić; 16. oktoober 1801 Novi Sad – 19. mai 1859 Zagreb) oli horvaadist Austria sõjaväelane ning riigitegelane, kes on tuntud ühe 1848. aasta revolutsiooni peamise mahasurujana.

Jelačić astus Austria sõjaväkke 1819. aastal. Ta teenis impeeriumi erinevates osades, näiteks Galiitisias ja Türgi piiri juures. Kui puhkes 1848. aasta revolutsioon, otsustati ta kui silmapaistvalt monarhiatruu väejuht Horvaatia baaniks (kuberneriks) teha. Keiser Ferdinand I määras ta uuele positsioonile 23. märtsil 1848 ning Jelačić asus Horvaatias suhteliselt radikaalseid ümberkorraldusi tegema: ta kaotas pärisorjuse ning edendas poliitilise illürismi ideed (unistus autonoomsest Horvaatia-Slavoonia ehk Illüüria kuningriigist Habsburgide monarhia koosseisus). Siiski pidi ta tsiviilreformid peagi tagaplaanile jätma, kuna olukord Ungaris nõudis peagi tema sõjalist sekkumist.

Ungari rahvuslased eesotsas Lajos Kossuthiga unistasid Suur-Ungari riigist, mille koosseisu pidi kuuluma ka Horvaatia. Jelačić ei saanud aga sellega kuidagi leppida, kuna rahvuslikus Ungaris poleks horvaadid saanud ilmselt midagi enamat piiratud autonoomiast. Et Kossuth aga nõudis selgesõnaliselt Horvaatia liitmist Ungariga, ei jäänud Jelačićil muud üle, kui Ungarile sõda kuulutada. Selleks ajaks, 1848. aasta sügiseks, olid Ungari ja keisrikoja suhted juba niivõrd halvad, et Habsburgid otsustasid Jelačićit toetada. Ta sõdis Ungaris vahelduva eduga, ent kui vürst Alfred Windischgrätzi väed aasta lõpus läänest Ungarisse sisenesid, õnnestus neil kahepeale enamik Ungarist, kaasa arvatud pealinn Buda enda kätte saada. Jelačićist sai Austria lõunapoolsete vägede juhataja. Hiljem pidid austerlased Ungarist taanduma, ka Jelačići väed suruti Horvaatiasse, kuni Nikolai I saadetud abiväed olukorra lahendasid.

Pärast revolutsiooni ei kadunud Jelačić, erinevalt Windischgrätzist, avalikust elust, vaid jäi sarnaselt Itaalia vägede komandöri Josef Radetzkyga riigi teenistusse. Ta aitas keiser Franz Joseph I siseministril Alexander von Bachil kehtestada absolutismi ning teenis sellega hiljem ära rahvuslaste meelepaha. Teatud määral ta oma ideaalid reetis, kuna Bachi tsentraliseeritud süsteemis polnud kohta Illüüria kuningriigile. Ent koostöö eest keskvõimuga sai Jelačić 1851. aastal Bužimi krahvi tiitli ning jäi baaniks kuni oma surmani 1859. aastal.

Zagrebi peatänav on nimetatud Jelačići järgi, samuti on tema portree 20-kunasel rahatähel. Mall:Link FA