Põhjagermaani keeled

Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust, Indo-Euroopa keelte allharu koos läänegermaani ja väljasurnud idagermaani keeltega. Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Fääri saartel, Islandil ja mingil määral Gröönimaal, samuti immigrantide seas Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka Põhjamaade keelteks, otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse Taani, Rootsi ja Norra õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis 18.sajandil varajase keelelise ja kultuurilise Skandinavismi liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet ''Põhjagermaani keeled'' kasutatakse geneetilises keeleteaduses, samas kui mõiste Skandinaavia keeled esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murdekontinuumis. Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral Gröönimaal ning immigrantide gruppide poolt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Ajalugu

Päritolu ja tunnused

Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Lääne-, Ida -ja Põhjagermaani. Väheste tõenditega ruuni pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve Rahvarände perioodi kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid Alg-Germaanist hilisel Eel-Rooma rauaajal.

Alates aastast 200 AD on Põhjagermaani haru kõnelejad muutunud eristatavaks teistest Germaani keelte kõnelejatest. Selle haru varajane areng on tõendatud läbi Ruuni pealiskirjade.

Kõnelejate arv

Keel	Kõnelejad	Märkmed
Rootsi	10,000,000	300,000 Rootsi keelt kõnelevat soomlast
Taani	6,000,000
Norra	5,000,000	umbes 85-90% eelistab Bokmåli, 10-15% Uusnorra keelt
Islandi	320,000
Fääri	70,000
Jämtlandi	45,000
Elfdalia	3,000

Kõik põhjagermaani keeled pärinevad muinaspõhja keelest. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:

• Lääneskandinaavia keeled
  • Islandi keel
  • Fääri keel
  • Norni keel (väljasurnud)
  • Norra keel
    • Trøndersk (Trøndelagi murre)
    • Østlandsk (idamurre)
    • Midlandsk (keskmurre)
    • Vestlandsk (läänemurre)
    • Nordlandsk (põhjamurre)
    • Sørlandsk (lõunamurre)
• Idaskandinaavia keeled
  • Taani keel
    • Saare taani keel
    • Ida-Taani keel
    • Jüütimaa keel
  • Rootsi keel
    • Sveamål (svea murre – Svealand)
    • Norrländska mål (põhjamurre – Norrland)
    • Götamål (göta murre – Götaland)
    • Östsvenska mål (idamurre – Soome)
    • Sydsvenska mål (lõunamurre – Blekinge, Halland, Skåne)
    • Gutni (Ojamaa)