Mandrilava: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: lisatud lv:Kontinentālais šelfs |
P r2.7.3) (Robot: lisatud eo:Kontinentbreto |
||
| 29. rida: | 29. rida: | ||
[[en:Continental shelf]] |
[[en:Continental shelf]] |
||
[[es:Plataforma continental]] |
[[es:Plataforma continental]] |
||
[[eo:Kontinentbreto]] |
|||
[[fa:فلات قاره]] |
[[fa:فلات قاره]] |
||
[[fr:Plateau continental (géophysique)]] |
[[fr:Plateau continental (géophysique)]] |
||
| 40. rida: | 41. rida: | ||
[[ka:შელფი]] |
[[ka:შელფი]] |
||
[[ht:Plato kontinantal]] |
[[ht:Plato kontinantal]] |
||
| ⚫ | |||
[[lv:Kontinentālais šelfs]] |
[[lv:Kontinentālais šelfs]] |
||
| ⚫ | |||
[[mk:Континентален гребен]] |
[[mk:Континентален гребен]] |
||
[[nl:Continentaal plat]] |
[[nl:Continentaal plat]] |
||
Redaktsioon: 6. november 2012, kell 11:50
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on Põhja-Jäämeres Siberi rannikust põhja suunas. Enamasti on mandrilava tasandikulise pinnamoega. Hilises geoloogilises minevikus (jääajal) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud jõeorud ja rannamoodustised. Ka lehtersuudmed ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Kohtadel, kus ookeani suubuvad jõed, tekivad veealused kanjonid.
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega mandrinõlvaks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber Antarktise on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
Mandrilaval asuvaid meresid nimetatakse šelfimeredeks. Šelfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht.