Neljapäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. november 2012, kell 17:40

See artikkel räägib nädalapäevast; ansambli kohta vaata artiklit Neljapäev (ansambel)

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Jumalad ja neljapäev

Neljapäev on seotud piksejumalaga.

Vanad eestlased on väidetavalt neljapäeva Taara auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati Tooru teeramise õhtuks, siis käidi hiies püha pidamas.

Germaani äikesejumal Thori seotust neljapäevaga väljendavad inglise keele Thursday, rootsi ja taani torsdag. Saksa ja hollandi keeles on neljapäev kõuepäev (Thori vanaülemsaksakeelne nimi on Donar) - saksa keeles Donnerstag ehk Donner; hollandi keeles donderdag.

Romaani keeltes on neljapäev pühendatud Jupiterile (hispaania keeles jueves prantsuse keeles jeudi, itaalia keeles giovedì).

Kalapäev

70. aastatel oli Nõukogude Liidus, sealhulgas Eesti NSV-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. Kreeklastel on kalapäev aga hoopis pühapäev.

Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt käidi ehal neljapäeva ja laupäeva õhtutel.^[1] Ehalkäijate vastuvõtuks valmistusid ka tüdrukud.

„Siis neil õhtutel ei söönud tüdrukud räimi, sellepärast, et räime hais juurde jäävat. Neil õhtutel pesnud tüdrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel õhtutel kask voodipäitsi, et oleks külalisel mõnusam.“
– Halliste^[2]

Kaduneljapäev

Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks konnasilmad, kae, liigne kehakaal ja muud haigused.

Neljapäeva tööd

Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu laupäevagi.

Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, pulmapäevaks, ristimiseks ja ka oli sobilik päev kosjalkäiguks.

Sobilik töö oli karjalask, külv, lõikus, ohverdamine (käidi õhtuti hiies), arstimine.

Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks ketramine, villatööd näiteks lõngakerimine, varrastel kudumine, sukanõelumine. Keelust üleastumine toob kaasa lambaõnnetused. Ei tohtinud ka jahvatada. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.

Neljapäeviti anti tavaliselt teenijatüdrukutele vaba õhtu.

Nõidumine

Neljapäeval harrastati ka nõidumist. Nõiuti piima- ja karjaõnne, samuti raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.

Neljapäeviti sai kratti valmistada, liikusid ringi erinevad mütoloogilised olendid.

Vaata ka

Viited

↑ Piret Õunapuu, Eesti pulm, 2003
↑ Ülo Tedre, Eesti pulmad, 1973

Välislingid

folklore.ee Kasutatud kirjandus

[1] Piret Õunapuu, Eesti pulm, 2003

[2] Ülo Tedre, Eesti pulmad, 1973

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib nädalapäevast; ansambli kohta vaata artiklit [[Neljapäev (ansambel)]]}}
+{{toimeta|kuu=aprill|aasta=2006}}
+'''Neljapäev''' on [[nädalapäev]], millele eelneb [[kolmapäev]] ja järgneb [[reede]]. [[Eesti]]s on neljapäev [[nädal]]a neljas päev. Paljudes maailma maades ja [[kirikunädal]]as on neljapäev nädala viies päev.
+[[Astroloogia]]s on neljapäev planeet [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i päev.
-{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
-'''Neljapäev''' on [[nädalapäev]], millele eelneb [[kolmapäev]] ja järgneb [[reede]]. [[Eesti]]s on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja [[kirikunädal]]as on neljapäev nädala viies päev.
-[[Astroloogia]]s on neljapäev [[planeet]] [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i päev.
 == Jumalad ja neljapäev ==
+Neljapäev on seotud [[piksejumal]]aga.
-Neljapäev on seotud [[piksejumal|piksejumalaga]].
 Vanad eestlased on väidetavalt neljapäeva [[Taara]] auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati [[Tooru teeramise õhtu]]ks, siis käidi [[hiis|hiies]] püha pidamas.
+Germaani äikesejumal [[Thor]]i seotust neljapäevaga väljendavad inglise keele ''Thursday'', rootsi ja taani ''torsdag''. [[Saksa keel|Saksa]] ja [[Hollandi keel|hollandi keel]]es on neljapäev [[kõu]]epäev (Thori vanaülemsaksakeelne nimi on Donar) - saksa keeles ''Donnerstag'' ehk ''Donner''; hollandi keeles ''donderdag''.
-Germaani jumal [[Thor]] ehk [[Donar]] on seotud neljapäevaga.
-Neljapäev on  pühendatud [[Jupiter]]ile ([[hispaania keel]]es ''jueves'' [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''jeudi'', [[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''giovedì'').
+Romaani keeltes on neljapäev pühendatud [[Jupiter]]ile ([[hispaania keel]]es ''jueves'' [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''jeudi'', [[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''giovedì'').
-[[Saksa keel|Saksa]] ja [[Hollandi keel|hollandi keel]]es on neljapäev kõuepäev - saksa keeles ''Donnerstag'' ehk ''Donner'' – [[kõu]]; hollandi keeles ''donderdag''.
 == Kalapäev ==
-[[File:Barclay hotelli kalarestorani Neljapäev vaateaken menüü ja laevaga, 22. september 2012.jpg|pisi|Neljapäeva kui kalapäeva järgi sai nime [[Tartu]]s asuva [[Barclay hotell]]i [[kalarestoran]] Neljapäev. (September 2012.)]]
+[[Pilt:Barclay hotelli kalarestorani Neljapäev vaateaken menüü ja laevaga, 22. september 2012.jpg|pisi|Neljapäeva kui kalapäeva järgi sai nime [[Tartu]]s asuva [[Barclay hotell]]i [[kalarestoran]] Neljapäev (september 2012)]]
-[[1970. aastad|70. aastatel]] oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], sealhulgas [[Eesti NSV]]-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. [[Kreeka|Kreeklastel]] on kalapäev aga hoopis pühapäev.
+[[1970. aastad|70. aastatel]] oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], sealhulgas [[Eesti NSV]]-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. [[Kreeklased|Kreeklastel]] on kalapäev aga hoopis pühapäev.
 Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt käidi [[ehalkäimine|ehal]] neljapäeva ja laupäeva õhtutel.<ref>Piret Õunapuu, Eesti pulm, 2003</ref> Ehalkäijate vastuvõtuks valmistusid ka tüdrukud.
-''Siis neil õhtutel ei söönud tüdrukud räimi, sellepärast, et räime hais juurde jäävat. Neil õhtutel pesnud tüdrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel õhtutel kask voodipäitsi, et oleks külalisel mõnusam. (Halliste)'' <ref>Ülo Tedre, Eesti pulmad, 1973</ref>
+{{tsitaat|Siis neil õhtutel ei söönud tüdrukud räimi, sellepärast, et räime hais juurde jäävat. Neil õhtutel pesnud tüdrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel õhtutel kask voodipäitsi, et oleks külalisel mõnusam.|Halliste<ref>Ülo Tedre, Eesti pulmad, 1973</ref>}}
 == Kaduneljapäev ==
+Eestlaste [[kuukalender|kuukalendri]] ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana [[poolkuu]] neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud [[rituaal]]sed toimingud tagavad edu [[suurpuhastus]]es, [[putukas|putukate]] ja [[närilised|näriliste]] hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks [[konnasilmad]], [[kae]], liigne kehakaal ja muud haigused.
-Eestlaste [[kuukalendri]] ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana pool[[kuu]] neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud [[rituaal]]sed toimingud tagavad edu [[suurpuhastus]]es, [[putukas|putukate]] ja [[närilised|näriliste]] hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks [[konnasilmad]], [[kae]], liigne kehakaal ja muud haigused.
 == Neljapäeva tööd ==
 Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu [[laupäev]]agi.
-Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, [[pulm|pulmapäevaks]], [[ristimine|ristimiseks]] ja ka oli sobilik päev [[kosjalkäik|kosjalkäiguks]].
+Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, [[pulm]]apäevaks, [[ristimine|ristimiseks]] ja ka oli sobilik päev [[kosjalkäik|kosjalkäiguks]].
 Sobilik töö oli [[karjalask]], [[külv]], [[lõikus]], [[ohverdamine]] (käidi õhtuti hiies), [[arstimine]].
+Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks [[ketramine]], [[vill|villatööd]] näiteks [[lõngakerimine]], varrastel [[kudumine]], [[sukanõelumine]]. Keelust üleastumine toob kaasa [[lammas|lambaõnnetused]]. Ei tohtinud ka [[jahvatamine|jahvatada]]. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.
-Iseloomulik on õhtuste tööde keeld.
-Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks [[ketramine]], [[vill|villatööd]] näiteks [[lõngakerimine]], varrastel [[kudumine]], [[sukanõelumine]]. Keelust üleastumine toob kaasa [[lammas|lambaõnnetused]]. Ei tohtinud ka [[jahvatamine|jahvatada]]. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.
 Neljapäeviti anti tavaliselt [[teenijatüdruk]]utele vaba õhtu.
-Samuti harrastati neljapäeval [[nõidumine|nõidumist]].
 ==Nõidumine==
+Neljapäeval harrastati ka [[nõidumine|nõidumist]]. Nõiuti [[piimaõnn|piima]]- ja [[karjaõnn]]e, samuti raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.
-Neljapäeviti peeti videvikku, kuid ka nõiuti [[piimaõnn|piima]]- ja [[karjaõnn]]e, samuti raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.
 Neljapäeviti sai [[kratt]]i valmistada, liikusid ringi erinevad mütoloogilised olendid.
@@ 59. rida: / 48. rida: @@
 {{viited}}
-==Välislink==
+==Välislingid==
+{{vikisõnastikus|neljapäev}}
-*[http://et.wiktionary.org/wiki/Neljap%C3%A4ev Vikisõnaraamatu artikkel]
 *[http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suurneljapaev.php folklore.ee Kasutatud kirjandus]