Python (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2+) (Robot: muudetud fi:Python (ohjelmointikieli) |
P Uuendamine, viited |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
| disainer = [[Guido van Rossum]] |
| disainer = [[Guido van Rossum]] |
||
| arendaja = [[Python Software Foundation]] |
| arendaja = [[Python Software Foundation]] |
||
| viimane väljalase = |
| viimane väljalase = 3.2.3 ([[10. aprill]] [[2012]])<ref>http://www.python.org/download/releases/3.2.3/</ref><br /> 3.3.0 ([[29. september]] [[2012]])<ref>http://www.python.org/download/releases/3.3.0/</ref> |
||
| tüüpimine = [[dünaamiline tüüpimine|dünaamiline]], [[tugev tüüpimine|tugev]], [[parditüüpimine|pardi]] |
| tüüpimine = [[dünaamiline tüüpimine|dünaamiline]], [[tugev tüüpimine|tugev]], [[parditüüpimine|pardi]] |
||
| implementatsioonid = [[CPython]], [[IronPython]], [[Jython]], [[Python for S60]], [[PyPy]], [[Unladen Swallow]] |
| implementatsioonid = [[CPython]], [[IronPython]], [[Jython]], [[Python for S60]], [[PyPy]], [[Unladen Swallow]] |
||
29. rida: | 29. rida: | ||
Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on [[avatud lähtekood]]iga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka [[GPL]] litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja [[teek]]e levitatakse [[tasuta tarkvara|tasuta]]. |
Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on [[avatud lähtekood]]iga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka [[GPL]] litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja [[teek]]e levitatakse [[tasuta tarkvara|tasuta]]. |
||
⚫ | |||
== Tehniline info == |
== Tehniline info == |
||
47. rida: | 45. rida: | ||
print("Hello, world!") |
print("Hello, world!") |
||
⚫ | |||
{{Commons|Category:Python (programming language)}} |
{{Commons|Category:Python (programming language)}} |
||
==Viited== |
|||
{{reflist|colwidth=30em}} |
|||
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] |
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] |
Redaktsioon: 3. november 2012, kell 23:56
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel räägib programmeerimiskeelest. Müütilise koletise kohta vaata artiklit Python. |
Python | |
---|---|
Fail:Python logo.svg | |
Faililaiend | .py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd |
Paradigma | funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine) |
Väljalaskeaeg | 1991 |
Looja | Guido van Rossum |
Arendaja | Python Software Foundation |
Viimane väljalase |
3.2.3 (10. aprill 2012)[1] 3.3.0 (29. september 2012)[2] |
Tüüpimine | dünaamiline, tugev, pardi |
Implementatsioonid | CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow |
Dialektid | Stackless Python, RPython |
Mõjutatud keeltest | ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java |
Mõjutanud keeli | Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby |
OS | mitmeplatvormne |
Litsents | Python Software Foundation License |
Veebileht | www.python.org |
Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks traditsioonilise BASICu asemel.
Ajalugu
Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC järglane. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation, mis omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation.
Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.
Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.
Tehniline info
Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.
Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.
Võrdlus teiste keeltega
Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-s.
Hello world
Hello world programm Pythonis:
print("Hello, world!")
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Python (programmeerimiskeel) |