Python (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: muudetud fi:Python (ohjelmointikieli)
Vapsik (arutelu | kaastöö)
P Uuendamine, viited
9. rida: 9. rida:
| disainer = [[Guido van Rossum]]
| disainer = [[Guido van Rossum]]
| arendaja = [[Python Software Foundation]]
| arendaja = [[Python Software Foundation]]
| viimane väljalase = 2.7.3 ([[11. aprill]] [[2012]])<br /> 3.2.3 (11. aprill 2012)
| viimane väljalase = 3.2.3 ([[10. aprill]] [[2012]])<ref>http://www.python.org/download/releases/3.2.3/</ref><br /> 3.3.0 ([[29. september]] [[2012]])<ref>http://www.python.org/download/releases/3.3.0/</ref>
| tüüpimine = [[dünaamiline tüüpimine|dünaamiline]], [[tugev tüüpimine|tugev]], [[parditüüpimine|pardi]]
| tüüpimine = [[dünaamiline tüüpimine|dünaamiline]], [[tugev tüüpimine|tugev]], [[parditüüpimine|pardi]]
| implementatsioonid = [[CPython]], [[IronPython]], [[Jython]], [[Python for S60]], [[PyPy]], [[Unladen Swallow]]
| implementatsioonid = [[CPython]], [[IronPython]], [[Jython]], [[Python for S60]], [[PyPy]], [[Unladen Swallow]]
29. rida: 29. rida:


Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on [[avatud lähtekood]]iga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka [[GPL]] litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja [[teek]]e levitatakse [[tasuta tarkvara|tasuta]].
Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on [[avatud lähtekood]]iga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka [[GPL]] litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja [[teek]]e levitatakse [[tasuta tarkvara|tasuta]].

[[Pilt:Python add5 syntax.svg|pisipilt|400px|Süntaksi näide]]


== Tehniline info ==
== Tehniline info ==
47. rida: 45. rida:


print("Hello, world!")
print("Hello, world!")

[[Pilt:Python add5 syntax.svg|pisipilt|400px|right|Süntaksi näide]]


{{Commons|Category:Python (programming language)}}
{{Commons|Category:Python (programming language)}}

==Viited==
{{reflist|colwidth=30em}}


[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]]
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]]

Redaktsioon: 3. november 2012, kell 23:56

 See artikkel räägib programmeerimiskeelest. Müütilise koletise kohta vaata artiklit Python.

Python
Fail:Python logo.svg
Faililaiend .py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg 1991
Looja Guido van Rossum
Arendaja Python Software Foundation
Viimane väljalase 3.2.3 (10. aprill 2012)[1]
3.3.0 (29. september 2012)[2]
Tüüpimine dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS mitmeplatvormne
Litsents Python Software Foundation License
Veebileht www.python.org

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks traditsioonilise BASICu asemel.

Ajalugu

Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC järglane. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation, mis omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.

Tehniline info

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-s.

Hello world

Hello world programm Pythonis:

print("Hello, world!")
Süntaksi näide

Viited

Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA