Nimisõna: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud tt:Исем (сүз төркеме) |
P Robot: lisatud hsb:Wěcownik |
||
| 62. rida: | 62. rida: | ||
[[hy:Գոյական անուն]] |
[[hy:Գոյական անուն]] |
||
[[hi:संज्ञा]] |
[[hi:संज्ञा]] |
||
[[hsb:Wěcownik]] |
|||
[[hr:Imenice]] |
[[hr:Imenice]] |
||
[[os:Номдар]] |
[[os:Номдар]] |
||
Redaktsioon: 2. november 2012, kell 18:37
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) on sõnaliik, mille abil nimetatakse asju, elusolendeid jm nähtusi.
Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade[1] liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Lauses võivad nimisõnad esineda eeskätt aluse ja sihitisena, kuid ka teiste lauseliikmetena, näiteks määrusena ja täiendina.
Tähenduse põhjal võib nimisõnu liigitada mitmel viisil. Näiteks märgivad liiki üldnimed ja individuaalseid asju pärisnimed, meeleliselt tajutavat konkreetsed ja meeltega tajumatut abstraktsed nimisõnad.
Eesti keel
Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks (ainsus ja mitmus).
On nimisõnu, mis esinevad vaid ühes arvus: ainsussõnad on tavaliselt ainsuses (nt "kurjus", "nohu"), mitmussõnad mitmuses (nt "püksid", "andmed"). Piirid pole siiski ranged. Ainsussõnu võib vahel kasutada mitmuse vormis (nt "nohud ja muud hädad"), mitmussõnad esinevad ainsuse vormis aga liitsõnade koostises ja fraseoloogilistes väljendites (nt "püksisääred").
Vaata ka
Märkused
- ↑ Käändsõnade ja noomenite samastamine on võimalik eesti ja paljudes teistes keeltes, kuid on ka keeli, kus noomenid, sealhulgas nimisõnad, ei käändu, või käändub ainult osa neist.