Eestikeelsed piiblitõlked

Eestikeelsed piiblitõlked

Esimesed katsed

Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus.

Eestikeelne Uus Testament

Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari.

Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari.

Esimene eestikeelne Piibel

Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks.

Muud sõjaeelsed piiblitõlked

Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil – 1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma.

Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 1938–1940 vihikutena. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris.

Sõjajärgsed piiblitõlked

Kolmas eestikeelne piiblitõlge valmis eksiilis. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja ülejäänud Vana Testamendi tõlkis pastor Endel Kõpp. Tõlke toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane Johannes Aavik. Tõlge ilmus 1968. aastal Suurbritannias ja seda levitas Briti ja Välismaa Piibliselts. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine Nõukogude Liitu oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

Neljas ja seni viimane eestikeelne piiblitõlge valmis juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 1991. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus Randar Tasmuth, Toomas Paul ja Kalle Kasemaa. Uue Testamendi osas võeti aluseks 1989. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli poolt tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane Karl Pajusalu. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester Vello Salo ja toimetas keeleliselt kirjanik Jaan Kross.

Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandes 1997. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis Piibel.net.

Eestikeelsed Piibli väljaanded

• 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler), 6015 eksemplari
• 1773 – teine trükk, Tallinn
• 1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, 5000 eksemplari
• 1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
• 1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
• 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22000 eksemplari
• 1854 – Tartu
• 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
• 1863 – Tartu
• 1878 – 9. trükk, Tartu
• 1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
• 1889 – ?, uues kirjaviisis
• 1899 – ?
• 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
• 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
• 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
• 1894 – ?
• 1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
• 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
• 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
• 1909 – ?
• 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
• 1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
• 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge
• 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
• 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
• 1989 – Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk
• 1997 – Piibliselts, Soome
• 1999 – Piibliselts
• 2000 – Piibliselts