Araabia numbrid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: lisatud oc:Numeracion aràbia
P r2.7.3) (Robot: lisatud az:Ərəb rəqəmləri
24. rida: 24. rida:
[[ar:أرقام عربية]]
[[ar:أرقام عربية]]
[[an:Numeración arabica]]
[[an:Numeración arabica]]
[[az:Ərəb rəqəmləri]]
[[id:Angka Arab]]
[[id:Angka Arab]]
[[ms:Angka Arab]]
[[ms:Angka Arab]]

Redaktsioon: 28. oktoober 2012, kell 10:04

Araabia numbrid on numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.

Araabia numbrid on tegelikult India päritoluga, kuna araabia numbriteks nimetatakse umbes 1200-ndatel (osade väitel 1600-ndatel) Araabiast Euroopasse imporditud, enne seda Indias kasutusel olnud numbreid.

Esimesed araabia numbrite kasutajad Euroopas olid juudi kaupmehed. Kas see ka siis teistel külge hakkas pole teada. Järgmiseks sissetoojaks või vähemalt kasutajaks oli ainsast inglasest ja mitteainsast matemaatikust paavst Silvester II (999-1003). Järgmiseks kasutamiskohaks oli vist normannide Rogeri õukond Sitsiilias. 1154. lasi Roger II Marokao vürstil al-Idrisil koostada maailma kaardi. Al-Idris koostas ka Rogeri raamatu, kus andis olulist teavet rändajatele maade, teede, ajaloo ja etnograafia vallast. Araabia numbrite importijaks peetakse ka Araabias elanud itaallast, Firenze matemaatikut Leonardo Fibonaccit (u 1170 – u 1250). Ta tõi Itaaliasse kaasa araabia suguharu mairebide numbrid (nn Gobari tsifrid) ja tutvustas neid Euroopa kaupmeestele. Algul keelati kohati kaubatehingute sooritamisel uute numbrite kasutamine ära, sest araabia numbrid võimaldasid mugavat "paberil" arvutamist. See tekitas umbusaldust, sest arvutamine polnud visuaalselt jälgitav. Alles 13. sajandil tekkinud kirjutamis- ja lugemisoskuse laiema leviku alguse tõttu ei äratanud "paberil arvutamine" veel usaldust.(Rooma numbritega opereeriti tavaliselt arvutuslauaga, sest nendega "paberil" arvutamine on ebamugav ja aeganõudev)[viide?] (allikas: dokumentaal "The Story of 1").

Numbrite kuju kujunes vastavalt kirjastiilidele - Villu Tootsi järgi tuleb rangelt vahet teha klassitsistliku antiikva ja egiptienni, egiptienni ja groteski jne numbrite stiili vahel.

Vaata ka

Loe ka

  • Toots, Villu "Tänapäeva kiri". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956