Falklandi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud sh:Foklandski rat
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: muudetud hr:Malvinski rat
111. rida: 111. rida:
[[ko:포클랜드 전쟁]]
[[ko:포클랜드 전쟁]]
[[hy:Ֆոլկլենդյան պատերազմ]]
[[hy:Ֆոլկլենդյան պատերազմ]]
[[hr:Falklandski rat]]
[[hr:Malvinski rat]]
[[is:Falklandseyjastríðið]]
[[is:Falklandseyjastríðið]]
[[it:Guerra delle Falkland]]
[[it:Guerra delle Falkland]]

Redaktsioon: 26. oktoober 2012, kell 09:31

Falklandi sõda
Photo montage of the Falklands War
Briti vägede liikumine
Toimumisaeg 2. aprill 1982 kuni 14. juuni 1982
Toimumiskoht Falklandi saared
Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared ja ümbritsev merepiirkond
Tulemus

Suurbritannia võit

  • senise olukorra säilimine
  • lõppes Argentiina Lõuna-Thule saarte okupatsioon
  • Argentiina sõjaväelise hunta kokkuvarisemine
  • Konservatiivse Partei valitsuse toetuse kasv, mida juhtis peaminister Margaret Thatcher
Osalised
 Argentina  Suurbritannia
Kaotused
* 649 surnud
  • 1 068 haavatud
  • 11 313 vangi võetud


* 258 surnud[1]
  • 775 haavatud
  • 115 vangi võetud


Falklandi sõda, tuntud ka kui Falklandi konflikt või Falklandi kriis, oli väljakuulutamata sõda Argentina ja Suurbritannia vahel. Sõja põhjustas vaidlus Falklandi ning Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte riikliku kuuluvuse üle, mis asuvad Atlandi ookeani lõunaosas.

Sõda algas 2. aprillil 1982, kui Argentina väed okupeerisid Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia valitsus saatis saari tagasi vallutama mereväe üksuse, mis pidi võitlema Argentina laevastiku ja õhuväega. Järgnev konflikt kestis 74 päeva ja lõppes Argentina vägede alistumisega 14. juunil 1982. Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku. See on kõige hiljutisem konflikt, kus Suurbritannia on võidelnud ilma liitlasteta.

Argentina hakkas juba 19. sajandi lõpul väitma, et saared peaksid kuuluma neile, ning pole tänaseni loobunud kavatsusest need endale saada[2]. Nõue saartele lisati Argentiina põhiseadusesse 1994. Seetõttu pidas Argentiina valitsus sissetungi omaenda territooriumi tagasivallutamiseks, samal ajal kui Briti valitsus pidas sõda meretaguse ala ründamiseks. Kumbki pool ei kuulutanud ametlikult sõda ja vaenutegevus toimus põhiliselt saartel ning seda ümbritseval merel.

Konflikt mõjutas tugevalt mõlemat osapoolt. Konflikt alguses olid argentiinlased patriootlikult meelestatud ja toetasid oma sõjaväelist valitsust, kuid pärast kaotust toetus valitsusele langes, mis kiirendas selle lagunemist. Suurbitannia valituse toetus tõusis samuti ning see aitas Margaret Thatcheri juhitud valitsusel jääda võimule ka pärast 1983. aasta valimisi. Sõda mõjutas mõlema maa kultuuri ning selle ainetel kirjutati raamatuid ja tehti filme. Aja jooksul on sõja mõju inglise kultuurile vähenenud, kuid Argentinas räägitakse sellest tänini.

Normaalsed suhtes kahe riigi vahel taastati 1989 tingimusel, et saarte riikliku kuuluvuse küsimust enam ei arutata.

Viited

  1. "Falkland Islands – A history of the 1982 conflict". Raf.mod.uk. 1. oktoober 2004. Vaadatud 7. veebruaril 2010.
  2. Tarmo Maiberg: "Sõnasõda Falklandi saarte pärast üha kasvab" ERR, 8. veebruar 2012.

Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link FA Mall:Link FA