Prisma

See artikkel räägib hulktahukast; optika mõistest vaata Optiline prisma

---

Kuusnurkne prisma

Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.

Prismade liigitamine

Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks.

Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.

Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.

Pindala

Prisma (kogu)pindala S on külgpindala S_k ja põhitatkude pindala summa

$S=S_{k}+2S_{p},\,$

kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:

$S_{k}=Ph.\,$

Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.

Ruumala

Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:

$V=S_{p}\,h,\,$

Vaata ka

• Antiprisma