Arnold Luik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Arnold Luik''' (Луйк Арнольд Андреевич) (5. august 1881 – 24. oktoober 1935 Tallinn) oli eesti päritolu Venemaa keisririigi sõjavä...' |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Sõjaväelane |
|||
⚫ | |||
| Taustavärv = #B22222 |
|||
| Pilt = |
|||
| Pildisuurus = |
|||
| Pildi info = |
|||
| Nimi = Arnold Luik |
|||
| Hüüdnimi = |
|||
| Sünniaeg = [[5. august]] [[1881]] |
|||
| Sünnikoht = |
|||
| Surmaaeg = [[24. oktoober]] [[1935]] |
|||
| Surmakoht = [[Tallinn]] |
|||
| Teenistused = [[Venemaa keisririik]] |
|||
| Auaste = suurtükiväe[[polkovnik]] |
|||
| Juhitud üksused = |
|||
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] |
|||
| Autasud = |
|||
}} |
|||
⚫ | |||
Arnold Luik lõpetas [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i ja [[Konstantini suurtükiväekool]]i. Teenis Venemaa keisririigi 24. ja 23. suurtükiväebrigaadis ning seejärel XVIII armeekorpuse suurtükiväeinspektori [[adjutant|adjutandina]]. |
|||
Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], 1916. aastal juhtides [[mortiir]]ipatareid sai jalast raskelt haavata. |
|||
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal organiseeris [[Ukraina]]s, [[Odessa]]s saapatöökoja, sõjainvaliidide tööga kindlustamiseks. |
|||
Pärast sõda Eestisse naasedes töötas [[Riigikontroll]]is. |
|||
Suri Tallinnas 1935. aastal, [[südamepuudulikkus]]esse. |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1881]] |
[[Kategooria:Sündinud 1881]] |
Redaktsioon: 21. oktoober 2012, kell 16:53
Arnold Luik | |
---|---|
Sündinud | 5. august 1881 |
Surnud |
24. oktoober 1935 Tallinn |
Teenistus | Venemaa keisririik |
Auaste | suurtükiväepolkovnik |
Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda |
Arnold Luik (Луйк Арнольд Андреевич) (5. august 1881 – 24. oktoober 1935 Tallinn) oli eesti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväepolkovnik).
Arnold Luik lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli ja Konstantini suurtükiväekooli. Teenis Venemaa keisririigi 24. ja 23. suurtükiväebrigaadis ning seejärel XVIII armeekorpuse suurtükiväeinspektori adjutandina.
Osales Esimeses maailmasõjas, 1916. aastal juhtides mortiiripatareid sai jalast raskelt haavata.
Venemaa kodusõja ajal organiseeris Ukrainas, Odessas saapatöökoja, sõjainvaliidide tööga kindlustamiseks.
Pärast sõda Eestisse naasedes töötas Riigikontrollis.
Suri Tallinnas 1935. aastal, südamepuudulikkusesse.