Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendust ja vorm
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}

[[Pilt:View from Bukit Terisek.jpg|thumb|[[Vihmamets]]ad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid]]
[[Pilt:View from Bukit Terisek.jpg|thumb|[[Vihmamets]]ad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid]]
'''Biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' ehk '''elurikkus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
'''Biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' ehk '''elurikkus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
5. rida: 6. rida:
Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].
Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].


Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel [[geen]]i, [[rakk|raku]], [[liik|liigi]], [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil.
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust).


Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>).
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>).
13. rida: 14. rida:


== Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ==
== Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ==
{{Vaata| bioloogilise mitmekesisuse konventsioon}}
[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]] puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad.
[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]] puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad.


19. rida: 21. rida:
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]
*[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]
*[[Maastike mitmekesisus]]
*[[Elurikkuse tulipunkt]]
*[[Elurikkuse tulipunkt]]
*[[Punane raamat]]
*[[Tume elurikkus]]
*[[Tume elurikkus]]



Redaktsioon: 21. oktoober 2012, kell 11:33

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid

Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.

Sõna biodiversity võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides.

Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni (geneetiline mitmekesisus), raku, liigi (liigiline mitmekesisus), populatsiooni, ökosüsteemi tasandil (sh elupaikade mitmekesisust).

Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1]).

Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid

Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel Robert H. Whittakeri loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab alfa (α)-, beeta (β)-, gamma (γ)-, delta (δ)- ja epsiloni (ε)-mitmekesisust.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

 Pikemalt artiklis bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad.

Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal.[2][3]

Vaata ka

Viited

  1. Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA
  2. Keskkonnaministeerium Pärnumaa Keskkonnateenistus
  3. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst

Välislingid