Python (programmeerimiskeel)

See artikkel räägib programmeerimiskeelest. Müütilise koletise kohta vaata artiklit Python.

---

Python
Fail:Python logo.svg
Faililaiend	.py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma	funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg	1991
Looja	Guido van Rossum
Arendaja	Python Software Foundation
Viimane väljalase	2.7.3 (11. aprill 2012) 3.2.3 (11. aprill 2012)
Tüüpimine	dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid	CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid	Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest	ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli	Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS	mitmeplatvormne
Litsents	Python Software Foundation License
Veebileht	www.python.org

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks traditsioonilise BASICu asemel.

Ajalugu

Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC järglane. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation, mis omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.

Süntaksi näide

Tehniline info

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-s.

Hello world

Hello world programm Pythonis:

print("Hello, world!")