Zelimhan Jandarbijev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
YurikBot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: de, ka, ko, ru
75. rida: 75. rida:
[[Kategooria:Surnud 2004|Jandarbijev, Zelimhan]]
[[Kategooria:Surnud 2004|Jandarbijev, Zelimhan]]


[[de:Selimchan Abdumuslimowitsch Jandarbijew]]
[[en:Zelimkhan Yandarbiyev]]
[[en:Zelimkhan Yandarbiyev]]
[[ko:젤림한 얀다르비예프]]
[[ka:იანდარბიევი, ზელიმხან]]
[[ja:ゼリムハン・ヤンダルビエフ]]
[[ja:ゼリムハン・ヤンダルビエフ]]
[[pl:Zelimchan Jandarbijew]]
[[pl:Zelimchan Jandarbijew]]
[[ru:Яндарбиев, Зелимхан Абдумуслимович]]

Redaktsioon: 8. august 2006, kell 12:51

Zelimhan Abdulmuslimovitš Jandarbijev (Janderbijev; 1952 Kasahstan13. veebruar 2004) oli end iseseisvaks kuulutanud Tšetšeenia Vabariigi presidendi kohusetäitja 19961997.

Jandarbijevi sünnikülaks peetakse vana tšetšeeni küla Starõje Atagi, kus on sündinud ka tantsija Mahmud Essambajev.

1981. aastal lõpetas ta Tsetšeeni-Inguši Riikliku Ülikooli.

Jandarbijev alustas tööelu 1969. aastal Kasahstanis. Ta oli lihttööline, müürsepp, puurija abi, korrektor ja Tšetšeeni-Inguši raamatukirjastuse tootmisosakonna juhataja.

Ta oli kirjanik, Tšetšeeni-Inguši ANSV Kirjanike Liidu liige, ajakirja Vikerkaar toimetaja, alates 1989. aastast Tšetšeeni-Inguši ANSV Kirjanike Liidu kirjanduslik konsultant.

Poliitiline tegevus

Jandarbijevi enda sõnul algas tema poliitiline tegevus sellest, et ta oli Groznõis kirjandusringi liige ja hakkas kirjutama vainahhikeelseid värsse, mis oli juba iseenesest nõukogudevastane nähtus.

Alates 1989. aastast oli Jandarbijev tšetšeeni ühingu "Bart" 'Üksmeel' esimees.

1990. aasta mais organiseeris Jandarbijev Vainahhi Demokraatliku Partei ja asus selle etteotsa. Partei põhiline programmiline eesmärk oli sõltumatu demokraatliku riigi loomine.

Novembrist 1990, pärast Tšetšeeni rahva üldrahvusliku kongressi moodustamist oli Jandarbijev selle täitevkomitee esimehe asetäitja (esimees oli Džohhar Dudajev, esimehe esimene asetäitja Jussup Soslambekov).

Kongressil moodustus kolm fraktsiooni, Zavgajevi, Hadžijevi ja Jandarbijevi oma.


Esimeses Tšetšeenia parlamendis (1991–1993) oli Jandarbijev massiteabevahendite ja sõnavabaduse komitee esimees.

Aprillis 1993 toetas Jandarbijev president Džohhar Dudajevi otsust saata laiali parlament, Tšetšeenia Konstitutsioonikohus ja Groznõi linnanõukogu.

17. aprillil 1993 määrati Jandarbijev Džohhar Dudajevi seadlusega Tšetšeenia asepresidendi kohusetäitjaks. Sellena tegelas ta põhiliselt ideoloogiliste küsimustega. Ta asus juhtima opositsiooni kuritegude uurimise valitsuskomisjoni ja Zviad Gamsahhurdia põrmu ümbermatmise komisjoni. Pärast seda olevat ta saanud hüüdnimeks "esimene matja".

Mais 1993 asus Jandarbijev Dudajevi valitsuse delegatsiooni etteotsa läbirääkimisteks opositsiooniga.

23. juulil 1993 kirjutasid Džohhar Dudajev ja Zelimhan Jandarbijev koos Inguššia juhtide Ruslan Auševi ja Boriss Agapoviga alla lepingule "Tšetseeni ja Inguši Vabariigi piiride määramise printsiipidest".

11. oktoobril 1993 teatas Jandarbijev Tšetšeeni televisioonis esinedes, et Tšetšeenia ei kavatse osaleda Venemaa Föderatsiooni Föderaalkogu valimistel.

Jaanuari keskel 1995 juhtis Jandarbijev Groznõi linna kaitset föderaalvägede vastu.

14. märtsil 1995 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi prokuröri kohusetäitja B. Bashanov alla määrusele kriminaalasjade alustamisest ja sanktsioonile Jandarbijevi arreteerimiseks (koos ülejäänud kuue Tšetšeenia liidri Aslan Mashadovi, Sultan Gelishanovi, Taimaz Abubakirovi, Šamil Bassajevi ja teistega). Jandarbijevit süüdistati paragrahvide 170 (võimu või ametiseisundi kuritarvitamine), 64 (Kodumaa reetmine) ja 77 (banditism) järgi.

Aprillis 1996, pärast president Džohhar Dudajevi mõrvamist, sai temast president.

Mai lõpus 1996 juhtis ta Tšetšeenia delegatsiooni, mis kohtus Venemaa presidendi Boriss Jeltsini ja peaminister Viktor Tšernomõrdiniga ning mille peetud rahuläbirääkimised lõppesid relvarahu allakirjutamisega 27. mail.

3. oktoobril 1996 peeti Moskvas läbirääkimisi Tšetšeenia ja Venemaa delegatsiooni vahel. Delegatsioone juhtisid Zelimhan Jandarbijev ja Venemaa valitsuse juht Viktor Tšernomõrdin.


Jandarbijev kandideeris Tšetšeenia presidendivalimistel 27. jaanuaril 1997, kuid kaotas väejuht Aslan Mashadovile, saades valimistulemuste järgi kolmanda koha. Aastal 1998 süüdistati Jandarbijevit selles, et ta seisis Aslan Mashadovile sooritatud atentaadi taga. Septembris 1998 süüdistas Mashadov Jandarbijevit vahhabismi importimises ning riigivastases tegevuses, sealhulgas valitsusvastastes kõnedes ja avalikes koosolekutes ning illegaalsete relvastatud rühmade organiseerimises. Pärast seda ühendas Jandarbijev Mashadovi-vastases opositsioonis jõud islamistidega.

Arvatakse, et Jandarbijev mängis võtmerolli tšetšeeni mässuliste rünnakus Venemaa territooriumil asuvale Dagestanile 1999. aastat.

Pärast Tšetšeenia sõja taaspuhkemist 1999. aasta lõpus läks Jandarbijev Pakistani, seejärel Araabia Ühendemiraatidesse ning lõpuks asus elama Katarisse, kus ta otsis muslimite toetust Tšetšeenia üritusele. See tekitas Venemaa ja Katari vahel hõõrumisi, sest hoolimata Interpoli arreteerimisorderist 2001. aastast keeldus Katar Jandarbijevit välja andmast. Teda mainitakse ÜRO nimekirjas isikutest, keda kahtlustatakse sidemetes al-Qaedaga ning kellel olevat olnud kontakte Talebani liikumisega Afganistanis. Arvatakse, et tal oli oluline roll tsetseeni mässuliste finantseerijate võrgustikus islamimaailmas.

Samuti süüdistati teda selles, et ta on segatud ühe Moskva teatri hõivamisse tsetseeni mässuliste poolt oktoobris 2002, pärast mida tapeti umbes 120 pantvangi ja sissi.

13. veebruaril 2004 hukkus Jandarbijev nähtavasti autopommiplahvatuses Katari pealinnas Dohas. Jandarbijev, kes koos pojaga sõitis autoga tagasi mošeest reedepalvuselt, suri teel haiglasse. Väidetavalt said surma ka kaks tema ihukaitsjat ning tema teismeline poeg olevat tõsiselt viga saanud. Pole selge, kes plahvatuse taga on, kuid kahtlus langes Vene luureteenistustele (kes eitasid mis tahes osalust selles asjas) ja tšetšeeni mässuliste juhtide vahelistele tülidele.

Autopomm ajendas Katari esimese terrorismivastase seaduse, mille järgi terroriakte, millega kaasnevad ohvrid, karistatakse surmanuhtluse või eluaegse vangistusega. Katari võimud arreteerisid kolmes mõrvas kahtlustatuna kolm Venemaa agenti. Üks neist lasti vabaks ja ülejäänud kahele esitati süüdistus. Moskva nõudis kahe mehe väljaandmist. Kaks katarlast arreteeriti kahtlustatuna selles, et nad ei deklareerinud nende valduses olevat raha.


Teosed

  • Istutage inimesed puu (luulekogu)
  • Zodiaagi märgid (luulekogu)
  • Tasumise tund (jutustus)

Isiklikku

Jandarbijev oli abielus. Ta oli poja ja kahe tütre isa.


Välislingid