Rannapatarei nr 34: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{| class="infobox vcard" style="width:21em; font-size:90%;" cellspacing="5" |- |colspan="2" style="text-align:center; font-size:larger; background-color:#c0c0c0; color:#000000;" ...'
 
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:


|width=78% align="right" | '''Laskekaugus'''
|width=78% align="right" | '''Laskekaugus'''
| 83/70<ref>[[Urmas Selirand]], [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003</ref> [[kaabeltau]]d
| 83 [[kaabeltau]]d
|-
|-


48. rida: 48. rida:
|-
|-
|}
|}
'''Rannapatarei nr 34''' oli 1916. aastal ehitatud [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Peeter Suure Merekindlus Mererinne|Mererinde]] rannakaitsesüsteemi kuulunud [[rannapatarei]] [[Hiiumaa]]l.
'''Rannapatarei nr 34''' oli 1916. aastal ehitatud [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Peeter Suure Merekindlus Mererinne|Mererinde]] rannakaitsesüsteemi kuulunud [[rannapatarei]] [[Hiiumaa]]l, mille eesmärgiks oli vaenlase laevastiku tõkestamine [[Soela väin]]as.


==Patarei ehitus==
Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekondluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud [[suurtükk]]ide mark.
Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekondluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud [[suurtükk]]ide mark.


55. rida: 56. rida:


==Rannapatarei==
==Rannapatarei==
Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120 mm [[Vickers tüüpi suurtükk]]i. Patarei nr. 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe u 40 m, paaride vahe u 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23357 Mälestised • 23357 Esimese Maailmasõja patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega 2]</ref>, mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.
Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120 mm [[Vickers tüüpi suurtükk]]i. Patarei nr. 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe u 40 m, paaride vahe u 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23356 Mälestised • 23356 Esimese Maailmasõja patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega 1]</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23357 Mälestised • 23357 Esimese Maailmasõja patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega 2]</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23358 Mälestised • 23358 Esimese Maailmasõja patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega 3]</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.


Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3-4 m laiuselt betoneeritud.
Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3-4 m laiuselt betoneeritud.


Patarei sai lahinguvalmis 12. märtsil 1916. aastal.
Patarei sai lahinguvalmis [[12. märts]]il [[1916]]. aastal.


==Rannapatarei I maailmasõjas==
==Rannapatarei I maailmasõjas==
Rannapatarei nr 34 ehk [[Tohvri]] patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.
Rannapatarei nr 34 ehk [[Tohvri]] patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.


1917. aasta 12. oktoobril sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] Keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni Petrogradis laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.
1917. aasta 12. oktoobril sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] Keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i [[Petrograd]]is laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.


==Välislingid==
*{{kultuurimälestis|ID=23356|patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega}}
*{{kultuurimälestis|ID=23357|patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega}}
*{{kultuurimälestis|ID=23358|patarei nr. 34 kahurialus betoonrinnatisega}}
*[http://www.mil.hiiumaa.ee/soru/index.html Peeter Suure merekindluse patarei nr. 34 (IV-120/50)]
*[[Urmas Selirand]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1699_1681.html Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev], Eesti Loodus, 2006/10
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}
71. rida: 78. rida:
[[Kategooria:Emmaste vald]]
[[Kategooria:Emmaste vald]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Eesti militaarehitised]]
[[Kategooria:Peeter Suure Merekindlus]]
[[Kategooria:Statsionaarsuurtükid]]
[[Kategooria:Statsionaarsuurtükid]]

Redaktsioon: 16. oktoober 2012, kell 16:56

Keiser Peeter Suure Merekindluse Rannapatarei nr 34

Kaliiber120 mm
Laskekaugus 83/70[1] kaabeltaud
Raua pikkus 50
Lukumehhanismi kaal kg
Toru kaal koos lukustusega kg
Kogu torni kaal tonni
Meeskond inimest
Lahingukomplekt
Laskekiirus
Vertikaalne laskesektor 155
Horisontaalne laskesektor 295

Rannapatarei nr 34 oli 1916. aastal ehitatud Peeter Suure Merekindluse Mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Hiiumaal, mille eesmärgiks oli vaenlase laevastiku tõkestamine Soela väinas.

Patarei ehitus

Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekondluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud suurtükkide mark.

Kuna Keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne I maailmasõda, siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75 mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud õhutõrjesuurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.

Rannapatarei

Lõpuks paigaldati Sõrule neli 120 mm Vickers tüüpi suurtükki. Patarei nr. 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe u 40 m, paaride vahe u 100 m. Kahurid paiknesid raudbetoonalustel[2],[3],[4] mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.

Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3-4 m laiuselt betoneeritud.

Patarei sai lahinguvalmis 12. märtsil 1916. aastal.

Rannapatarei I maailmasõjas

Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.

1917. aasta 12. oktoobril sundisid Saksa keisririigi Keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni Petrogradis laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.

Välislingid

Viited