Jääretk

Balti laevastiku Jääretk oli 1918. aasta kevadtalvel omavoliliselt läbi viidud Balti laevastiku päästeoperatsioon.

Eirates Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta, käskis Balti Merejõudude ülem ("namorsi") Aleksei Štšastnõi evakueerida Balti laevastiku Tallinna mereväebaasis olnud sõjalaevastik pealetungivate Saksa Keisririigi vägede eest üle osaliselt jäätunud Soome lahe Helsinki ja sealt Kroonlinna.

Kohe pärast laevastiku päästmise edukat lõppemist oli Štšastnõi arreteeritud ja "ametialase kuriteo ja revolutsioonivastaste tegude" eest kohtu alla viidud. Kohtu langetatud karistus - mahalaskmine - oli esimene kohtulikult vormistatud surmanuhtlus Nõukogude Venes.

Kuna Štšastnõi tegevus oli vastuolus Moskva välispoliitiliste mängudega (sakslastega sõlmiti rahu, algul pidi laevastik sakslastele üle antama, siis otsustati see hoopis uputada), kujundas punapropaganda jääretke hoopiski punamadruste kangelasteoks. Okupatsiooni ajal püstitati Tallinnas Maarjamäel Pirita tee äärde Jääretkele mälestusmärk.

Jääretke 35-st meetrilist obeliski (Mart Port, Lembit Tolli, 1960) ja selle juurde käivat uuemat, kuid käest lastud memoriaali on nimetatud "maailmas ainulaadseks mälestusmärgiks argpüksidele" (Valdeko Potisep, Kultuur ja Elu 2002), "kangelaslikuks" punamonumendiks jne.

Aus Vene mereväeohvitser, 1. järgu kapten Štšastnõi, kes punavalitsuse reetlike korralduste kiuste oma laevastiku päästis ja selle eest püssitorude ette astus, sai hiljem ka harimatute eestlaste poolt poriga üle pillatud. Teadmatuse tõttu põlu alla sattunud mälestusmärk laguneb Pirita tee ääres ligi kolm aastakümmet.

Balti laevastiku Jääretk

Eeldused ja põhjused

Pärast Venemaa Nõukogude Vabariigi välisasjade rahvakomissari Lev Trotski poolt venitamistaktikaga läbiviidud läbirääkimiste ebaõnnestumist Brest-Litovskis, kuulutasid Saksa Keisririigi Sõjavägede ülemjuhatus vaherahu lõppenuks ning alustas 18. veebruaril 1918. aastal täiemahulist pealetungi Saksa-Vene rindel (Idarindel), mille tulemusena vallutasid Saksa Keisririigi 8. armee väeosad 25. veebruariks Liivimaa põhjaosa ja Eestimaa.

Kuna pärast eelneva sõjategevuse käigus Läti okupeerimist ning Läti sadamate kaotamist oli Venemaa laevastik koondatud Tallinna ja Paldiski sõjasadamasse, siis oli sinna koondunud 62 laevastikualust, millest väärtuslikumad olid 5 ristlejat ning 17 erineva klassi allveelaeva.

Balti laevastiku sõjamerejõud Tallinnas ja Paldiskis

Allveelaevad

• Bars-tüüpi: "Zmeja" («Змея»), "Kuguar" («Кугуар»), "Pantera" («Пантера»), "Rõs" («Рысь»), "Tigr" («Тигр»), "Tur" («Тур»), "Ugor" («Угорь»), "Jaguar" («Ягуар»),
• 5 allveelaeva asusid dokis remondis: 1 Bars-tüüpi "Edinorog" («Единорог») ja 4 Som-tüüpi ("Сом"): "Beluuga" («Белуга»), "Peskar" («Пескарь»), "Sterljad" («Стерлядь»), "ŠtŠuka" («Щука»)
• 3 Kaiman-tüüpi ("Кайман") allveelaeva olid paigaldatud sadamasse juba 1916. aastal: "Draakon" («Дракон»), "Kaiman" («Кайман»), "Krokodil" («Крокодил»).

20. detsembril 1918. väljus Tallinnast eskaader laevu - jäälõhkuja "Volõnets" («Волынец») poolt pukseerituna toimetati esimene osa laevu - 3 allveelaeva.

21. veebruari l918. aastal lähenesid Tallinnale esimesed Saksa eelväed ning 22. veebruaril andis Tsentrobalt üldise revakueerimiskorralduse kogu allesjäänud laevastikule, mida juhatas vastavalt korraldusele Boriss Žerve (Peeter Suure Merekindluse Mereäärse kaitsepiirkonna suurtükiväe ja kaitse ülem) ning Merekindluse staabiülem B. Lovenets (Б.В.Ловенец).

22. veebruaril jäälõhkuja Jermak («Ермак») toimetas 2 reisiga Helsingisse evakueeritavaid varasid, abilaeva ning ka 2 allveelaeva, koos temaga liikus omal jõul ka allveelaev "Jaguar", allveealev "Tur", millel 5 meeskonnaliiget ilma ohvitserideta aga puksiiris.

23. veebruari hommikul väljus sadamast jäälõhkuja "Volõnets", koos miinitraalerite "Ural" («Урал»), 3 abilaeva ning poolt päästelaevaga "Volhov" («Волхов») veel 2 allveelaeva. Selle transpordi käigus puksiir "Germanmarki" («Германмарк») poolt järelveetav allveelaev "Edinorog" ("Ükssarv") uppus Soome lahte, kuna asus enne Saksa vägede pealetungi remondidokis ning remont ei olnud enne evakuatsiooni lõpule viidud.

24. veebruaril lahkusid Tallinna reidilt ristlejad "Oleg" («Олег»), "Bajan" («Баян»), "Bogatõr" («Богатырь»), transportlaev "Evropa" («Европа») ning 2 allveelaeva "Tigr" ja "Kuguar".

Evakueeruda Helsinkisse ei jõudnud ning sattusid Saksa vägede kätte: allveelaevad "Draakon", "Kaiman" ja "Krokodill", "Beluuga", "Peskar", "Sterljad" ja "Štšuka". Transportlaevadest jäid evakueerimata "Svjatoi Nikolai" («Святой Николай»), millel oli AG-tüüpi allveelaevade - 4. Allveelaevade divisjoni vara, puksiir "Grenen" («Гренен») ning Balti Laevaremonditehase ujuvremonditöökoda.