Filipiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud bxr:Филиппин
P Robot: nl:Filipijnen is a featured article
86. rida: 86. rida:


[[Kategooria:Filipiinid| ]]
[[Kategooria:Filipiinid| ]]
{{Link FA|nl}}


[[ace:Filipina]]
[[ace:Filipina]]

Redaktsioon: 12. oktoober 2012, kell 22:53

Filipiini Vabariik
Filipiinide asendikaart
Juhtlause Maka-Diyos, Maka-Tao, Makakalikasan, at Makabansa
Riigihümn Lupang Hinirang
Pealinn Manila
Pindala 300 000 km²
Riigikeel filipino ja inglise
Rahvaarv 88 570 000 (2007)[1]
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord presidentaalne vabariik
President Benigno Aquino III
Iseseisvus 12. juuli 1898 (Hispaania võimu alt)
4. juuli 1946 (USA võimu alt)
SKT 144 mld dollarit (2007) [2]
SKT elaniku kohta 1626 dollarit (2007) [2]
Rahaühik peeso (PHP)
Usund katoliiklased (83%), protestandid (9%), muslimid (5%) [3]
Ajavöönd maailmaaeg +8
Tippdomeen .ph
ROK-i kood PHI
Telefonikood 63

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.

Asend

Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhjas on Taiwan.

Majandus

Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja suure korruptsiooni tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ja korruptsioon riigiametnike seas.

Filipiinide saared ja mered

Religioon

Esimesed Filipiinide elanikud olid animistid. Kuid juba enne islami jõudmist saarele olid Filipiinidele jõudnud hinduism, mis oli animismiga läbi põimunud, ja budism, mida mitu Filipiini pärismaalaste kuningriiki toetas.

Islam jõudis Filipiinidele 13. sajandil lõunast, Malaisiast ja Indoneesiast, kaupmeeste ja misjonäridega. Kõige põhjapoolsemale, Luzoni saarele jõudis islam 1565. aastal.

Hispaania kolonisaatorid juurutasid katoliiklust. Enamik ranniku- ja tasandikuelanikke pöörduski ristiusku, kuid mäestikuhõimud säilitasid 20. sajandini omad uskumused.

Tänapäeval on filipiinlastest 90% kristlased, sealhulgas 80% katoliiklased. Umbes 5% on moslemeid (sunniite). Eraldatud paikades, näiteks mägedes, järgitakse rahvausundit (animismi ja šamanismi). Kohalikud hiinlased on taoistid, budistid ja hiina rahvausundi pooldajad. Mingil määral leidub ka bahaiste, hinduiste, judaiste ja uskmatuid.

Ajalugu

Väljakaevamised Palawani saarel Tamboni koobastes on näidanud, et Filipiinid olid asustatud juba 40 tuhat aastat tagasi. Missugusesse rassi nad kuulusid, on teadmata. Ühe teooria järgi jõudsid negriitod, eelmongoloidne rass, Filipiinidele 30 tuhat aastat tagasi mandri-Aasiast. Teise teooria järgi jõudsid Filipiinidele 6000 aastat tagasi Hiinast pärit austroneeslased Taivani kaudu üle Bashi väina põhja poolt. Selle teooria järgi hõivasid need hõimud kogu Filipiinid ning muutusid Polüneesia meresõitjateks, kes edaspidi sõitsid niihästi lõunasse, jõudes tänapäeva Malaisiasse ja Indoneesiasse, kui ka itta, hõivates pikapeale enam-vähem kogu Vaikse ookeani saared.

Enne eurooplaste saabumist puudus ühtne riik, mis oleks ühendanud kogu Filipiini saarestiku. Hulka riigikesi valitsesid datud, radžad ja sultanid. Nad polnud ka usuliselt ühtsed: saartel leidus nii animiste, budiste, hinduiste kui moslemeid.

1521 saabusid Filipiinidele esimesed eurooplased portugallase Fernao Magalhaesi ümbermaailmareisiga. Ta saabus Samari ja Leyte saarele ja kuulutas need Hispaania valduseks. Koloniseerimine algas siis, kui 1565. aastal saabus Mexicost hispaania maadeavastaja Miguel López de Legazpi ja moodustas Cebus esimese eurooplaste asunduse. 1571 asutasid nad Hispaania Ida-India keskusena Manila. Kuni 1821. aastani hallati Filipiine Uus-Hispaania asekuningriigi territooriumina, mille keskus asus Mexicos, seejärel kuni 1898. aastani vahetult Hispaaniast. Ühendust peeti Manila galeooniga, mis liikus Acapulco ja Manila vahel üks-kaks korda aastas.

Hispaania võim ei olnud kunagi väga kindel. Koloniaalvõimud pidid sõdima niihästi hollandlaste, portugallaste, inglaste kui Hiina piraatidega. 17621764 olid Filipiinid Suurbritannia poolt okupeeritud. Inglased lahkusid, kuid Hispaania pidi avama Filipiinide sadamad välisriikide laevadele. See ergutas tugevalt kaubandust.

Hispaania tõi Filipiinidele lääne kultuuri: seadused, trükikunsti, gregooriuse kalendri, koolid, ülikoolid ja haiglad. Koolides anti haridust üksnes hispaania keeles.

Filipiinlaste rahvuslik ärkamine toimus umbes samal ajal kui Eestiski: 1870. aastatel. 1872 toimus Filipiinide revolutsioon, esimene suur kolonialismivastane ülestõus Filipiinidel.

Hispaania püüdis kohalikke riigikesi poliitiliselt ühendada, kuid sisuliselt ta seda ei suutnudki: see sündis alles 20. sajandil USA võimu all.

Vaata ka

Viited

  1. Population Census 2007. National Statistics Office. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)
  2. 2,0 2,1 Philippines. International Monetary Fund. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)
  3. Maailma riigid. Varrak, 2005, lk 230. ISBN 9985-3-1126-4

Välislingid


Mall:Link FA