Varangu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. oktoober 2012, kell 18:56

See artikkel räägib Koeru kihelkonna (sks. Warrang) mõisast; Haljala kihelkonna mõisa kohta vaata Varangu mõis (Haljala) (sks. Wrangelshof).

Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast (saksa keeles Löwenwolde) 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi.

Mõisahooned

Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795 von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja autorit Johann Heinrich Bartholomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.

Alates 1819 oli Varangu mõisa omanik mõjukas Vene riigitegelane krahv Alexander von Benckendorff. Viimane omanik oli von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.

Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

Varangu mõisa valitsejamajas elas 1909–1918 graafik Eduard Viiralt.

Pildid

Tõllakuur
Ait
Valitsejamaja

Vaata ka

Varangu mõis, Eesti mõisaportaalis

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 ==Mõisahooned==
-[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartolomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st.
+[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st.
 Alates [[1819]] oli Varangu mõisa omanik mõjukas Vene riigitegelane krahv [[Alexander von Benckendorff]]. Viimane omanik oli von [[Schilling]]. [[1919]]. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem [[metskond]]. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.