Bütsantsi-Araabia sõjad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: muudetud zh:阿拉伯-拜占庭战争
Kkac (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:


{{Link FA|pt}}
{{Link FA|pt}}
{{Link GA|zh}}
{{Link GA|en}}
{{Link GA|en}}



Redaktsioon: 7. oktoober 2012, kell 03:18

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal.

Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Ühinenud araabia hõimude väljatungi tõttu Araabia poolsaarelt 630. aastatel kaotas Bütsants kiirelt Süüria ja Egiptuse. Järgneva 50 aasta jooksul sooritasid Omaijaadide kalifaadi (661–750) väed korduvaid reide Bütsantsi halduses olevasse Väike-Aasiasse, piirasid kaks korda Konstantinoopolit ja vallutasid Aafrika asehaldurkonna (eksarhaadi). Surve Bütsantsile stabiliseerus alles pärast 718. aasta ebaõnnestunud Konstantinoopoli piiramist, mille järel muutus Tauruse mäestik mõlemapoolselt hästi kindlustatud sõjarindeks. Abbassiidide dünastia (750–1258) valitsusperioodi alguses suhted mõnevõrra normaliseerusid (vahetati saadikuid, esinesid rahuperioodid), kuid pea igal aastal toimusid reidid ja vastureidid ja nii kuni 10. sajandini välja.

Sõdade esimestel sajanditel oli Bütsants rohkem kaitsev pool ja vältis suuremaid lahinguid, eelistades varjuda kindlustesse. Alles pärast 740. aastat alustas Bütsants vastupealetungide organiseerimisega, kuid Abbassiidid olid endiselt tugevam pool, korraldades massiivseid ja laastavaid invasioone Väike-Aasiasse. Olukord muutus kardinaalselt Abbassiidide riigi lagunemisega 861. aastal ja samaaegse Bütsantsi tõusuperioodiga Makedoonia dünastia valitsusperioodil. Alates 920. aastatest suutis Bütsants järgneva 50 aasta jooksul murda araablaste piirialadest läbi ning taastas oma võimu Armeenias ja Süürias. Bütsantsi-Araabia sõdade lõppfaasis toimusid peamiselt piirisõjad Süürias Fatimiididega ning kofliktitsoonide piirid muutusid vähe kuni uute mõjuvõimsate naabrite – Seldžukkide – saabumiseni pärast aastat 1060.

Sõjategevus laienes Vahemerele pärast aastat 650, mil kogu Vahemeri muutus merelahingute tandriks. Sagedasti toimusid sõjaretked üksteise rannikupiirkondadesse ja saartele. Muslimite reidid saavutasid oma haripunkti 9. sajandil ja 10. sajandi alguses, mil suudeti Bütsantsilt vallutada Kreeta ja Sitsiilia. Samal ajal jõudsid araablaste laevastikud Prantsusmaa ja Dalmaatsia ranniku ning isegi Konstantinoopoli alla.

Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA