Nganassaanid

Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani.

Nganassaanide kohta käiv info on kogutud samojeedi rahvaid uurides. Uurimisobjektiks on olnud geograafiline jaotus ja samojeedi keele dialektid. Kirjalikke andmeid on vähe.

Alates 1930. aastast on nganassaanid kasutavad enda kohta väljendit nganasaan, mis tähendab inimene. Sõnatüvi ngana tähendab ehtsat, tõelist. Kahte väljendit kasutatakse ka koos ngano nganasaan, mis tähendab tõlkes ehtne mees (inimene). Lääne nganasaanid nimetavad ennast nyaa – vend, mees. Samuti on sölkupi ja neenetsi keeles nyaa nganasaan. Vadejevi murdes, mida räägitakse idapool, kutsuvad nganasaanid ennast as’a, mis tähendab vend. Nganasaane tuntkse tavgisamojeedi või lihtsalt tavgi nime all, mis neenetsi keeles tähendab avam-nganasaani, Taimõri läänosas elavad nganasaanid.

Keel

Nganasaanid räägivad uurali keelkonna põhja- samojeedi alamrühma kuuluvat keelt. Põhja-samojeedi keelkonda kuuluvad ka neeneetside,eenetside ja sölkupite keeled. Nganasaanid räägivad 3 murdes: lääne, vadejevi ja oko. Viimast räägivad dolaanidega kooselavad nganasaanid. Murded erinevad ainult häälduse poolest ja erinevat murret rääkivad inimesed mõistavad teineteist. Nganasaanide keeles on tunda mõjutanud dolgaanide ja evengide keelest. Esineb ka neenetide laensõnu. Rohkem on laene vene keelest, eriti poliitika, sotsiaalns elu, majanduse ja kultuuri vallas. Noored nganasaanid ei oska enam oma emakeeles suhelda kuna koolis, meedias, kinos ja avalikus teeninduses puututakse kokku vene keelega. Nganasaanidel puudub kirjakeel, kuid 1988 aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati.

Naabrid

Nganasaanid jagavad oma territooriumi dolgaanidega. Lõuna- ja kagunaabriks on jakuudid, edelanaabriks eneetsid. Nganasaanid on kõige põhjapoolsem samojeedi rahvas.

Elupaik

Territooriumi haldusjaotuselt elavad nganasaand Taimõri Autonoomses Krasnojarski Krais, endise nimega Dolgaani- Neenedi Rahvuskil Rajoon. Avam nganasaanid asustavad Taimõri poolsaare lääneosa Avama Rajooni Pyasina,Dudypta ja Boganida jõgede orge. Vadejevi murret kõnelevad nganasaanid elavad Taimõri poolsaare idaosas ja tundras Hatanga rajoonis Heta jõe, Taimõri järve ja Hatanga lahe kaldal. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas on jääkõrb, lõunas on tundra. Suveperjoodil tõuseb temperatuur maksimaalselt +13°C-ni ja talvel jääb keskmine temperatuur alla –30°C.

Popupatsioon

Andmeid rahvaarvu kohta on saadud enamast rahvaloenduse käigus. Andmed ei pruugi tõele vastata, sest on teada, et 1959. aasta rahvaloendusel märgiti suur osa eenetse kui nganasaanid. Ei saa ka välistada, et teistel aastatel tehtud rahvaloendustel pole nganasaanide hulka märgitud teiste etniliste rühmade esindajaid. 1989. aastal elas Taimõri poolsaarel (862 km2) 55 000 elanikku, mida võib lugeda hõreldalt asustatud alaks. Nganasaanid moodaustavad kogu eanikkonnast väikese osa. Alles üsna hiljuti on hakanud inimesed tundrast küladesse ja linnadesse kolima. 2000. Aastal oli popultsiooni suurus 855 nganasaani.

Välimus

Nganasaanid kuuluvad uurali rassi, kus on nii europiidseid kui ka mongoliidseid jooni, mis domineerivad europiidse üle. Vaatamata sellele, et nganasaanid on elanud isolatsioonis on nad segunenud teiste rahvuste erindajatega, viimasel aja dolgaanide ja venelastega. Usundilt on nad šamanistis. Nganasaanid on lühikest kasvu, mehed kuni 160 cm pikad. Kehaehituselt jässakad, laia näoga ja kõrgete põsesarnadega. Nina on lame. Juuksed ja silmavärv on tume kuid nahk on suhteliselt hele.

Välislingid

• Nganassaanid
• Nganassaanid
• Klassikaraadio saade nganassaanidest
• [1]
• [2]
• [3]