Kasutaja:Andra.a/Energiatõhusus: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Energiatõhusus''' on energiakasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud energia suhe<ref name="SEI"/>. Tõhusam energiakasutus tähendab selliste [...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Energiatõhusus''' on energia efektiivne kasutamine, vähendades elektri- ja kütusekulu sama otstarbega töö tegemiseks. Suurem energiatõhusus saavutatakse enamasti tänu efektiivsemate tehnoloogiate ja tootmisprotsesside kasutusele võtmisega.<ref name="SEI"/> |
|||
'''Energiatõhusus''' on [[energiakasutus]]e tõhusus, [[kasulik energia|kasuliku]] ja [[kulutatud energia]] suhe<ref name="SEI"/>. |
|||
Energiatõhususe parandamiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid. Energia efektiivse kasutamisega kaasneb oluline rahalise kokkuhoid, emissioonide vähenemine. Parandades hoonete, tööstuslike protsesside ja transpordi energiatõhusust, on vastavalt Rahvusvahelisele Energiaagentuurile (IEA) võimalik vähendada maailma energiavajadust aastaks 2050 ühe kolmandiku võrra ja seeläbi kontrollida globaalset kasvuhoonegaaside emissiooni.<ref>{{cite web|author=Sophie Hebden |url=http://www.scidev.net/News/index.cfm?fuseaction=readNews&itemid=2929&language=1 |title=Invest in clean technology says IEA report |publisher=Scidev.net |date=2006-06-22 |accessdate=2012-10-01}}</ref> |
|||
Tõhusam energiakasutus tähendab selliste [[tehnoloogia]]te ja meetmete kasutuselevõttu, mis vähendavad [[elektrikulu|elektri]]- ja/või [[kütusekulu]] sama otstarbega töö tegemiseks. Näiteks [[tööstusettevõte]]te ja [[auto]]de energia varustamiseks. |
|||
Energiatõhusus ja taastuvenergia on kaks põhilist sammast säästva energia poliitikas. Mõlemat tuleb intensiivselt arendada, kui tahame stabiliseerida ja vähendada süsinikdioksiidi emissiooni.<ref>{{cite web|url=http://aceee.org/store/proddetail.cfm?CFID=2957330&CFTOKEN=50269931&ItemID=432&CategoryID=7 |title=The Twin Pillars of Sustainable Energy: Synergies between Energy Efficiency and Renewable Energy Technology and Policy |publisher=Aceee.org |date= |accessdate=2012-10-01 |archiveurl = http://web.archive.org/web/20080505041521/http://aceee.org/store/proddetail.cfm?CFID=2957330&CFTOKEN=50269931&ItemID=432&CategoryID=7 |archivedate = 2008-05-05}}</ref> Paljudes riikides mõjutab energiatõhusus ka julgeolekut, sest efektiivsem tarbimine vähendab sõltumist naabermaadest, mis omakorda alandab kohaliku energiallika edasist kahanemist. |
|||
==Ülevaade== |
|||
Paljud keskkonnaprobleemid nagu reostus, globaalne soojenemine, energiajulgeolek ja fossiilsete kütuste vähenemine on suuresti tingitud hoonete, sõidukite ja tööstuste liigsest energiatarbimisest. Sel teemal on räägitud juba alates 1973. aasta nafta kriisist, kui energia probleemid esiplaanile tulid. 1970ndate lõpus populariseeris füüsik Amory Lovins "lihtsa energia tee" mõiste, mille keskne tähelepanu oli energiatõhususel. Muuhulgas võttis Lovins kasutusele ka negavatid, mille idee on kokku viia kasvav energia vajadus ja tõhusus. |
|||
Amory Lovinsi instituudi väitel on võimalik tööstuses kokku hoida 70-90% energiat ja kulutusi valgustuse, ventilatsiooni ja pumbasüsteemidega, 50% elektrimootorite ja 60% kontoriseadmete, kütte- ja jahutussüsteemidega. Üldiselt on võimalik kuni 75% tänapäeva USA elektritarbimisest säästa energiatõhusate meetmetega. Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi väitel on võimalik energiat säästa suurusjärgus 90 miljardit kWh, kui tõsta kodude energiatõhusust.<ref>{{cite web|url=http://www.greencollaroperations.com/weatherization-austin-tx.html |title=Weatherization in Austin, Texas |publisher=Green Collar Operations |date= |accessdate=2012-10-01}}</ref> |
|||
==Seadmed== |
|||
Kaasaegsed energiatõhusad seadmed nagu külmkapp, ahi, pliit, nõude- ja riidepesumasin kasutavad oluliselt vähem energiat kui aastaid tagasi. Tänapäeval kasutavad energiatõhusad külmkapid 40% vähem energiat kui 2001. aasta mudelid. Kui kõik Euroopa kodumajapidamised vahetaksid välja üle 10 aasta vanused seadmed, siis oleks võimalik aastas kokku hoida 20 miljardit kWh elektrit ja vähendada CO<sub>2</sub> heitkoguseid ligi 18 miljardit kilogrammi. Selline asendamine oleks üks efektiivsemaid meetodeid vähendamaks kasvuhoonegaaside emissiooni.<ref>{{cite web|url=http://group.electrolux.com/en/ecosavings-730/ |title=Ecosavings |publisher=Electrolux.com |date= |accessdate=2012-10-01}}</ref> |
|||
Kaasaegsete seadmete juhtimissüsteemid võimaldavad teatud aja jooksul välja lülitumist või madalama energiatarbega režiimi, mis on oluliseks energia kokkuhoiuks. |
|||
Paljud riigid kasutavad seadmel vastavat energiatõhusese märgistust. Energiamärgistusel olevad tähed A-st G-ni tähistavad energiatõhususe klassi, kusjuures A on kõige energiasäästlikum ja G kõige vähem säästlikum seade. Mõned tootjad kasutavad veelgi energiatõhusamatel seadmetel skaalat, mis algab A+, A++ või A+++ klassiga. Energiamärgistuse nõue on tootjale heaks stiimuliks oma seadmete energiatõhusust pidevalt parandada.<ref>{{cite web|url=https://www.energia.ee/et/kokkuhoid/energiamargistus |title=Energiamärgistus |publisher=Eesti Energia |date= |accessdate=2012-10-01}}</ref> |
|||
==Hoone disan== |
|||
Hoone energiatõhusus saab alguse juba projekteerimisel. Oluline on paika panna pikemas perspektiivis ehitatava maja kasutamise eesmärgid ja ressursside tarbimise reaalsed vajadused. Tähtis on hoone kompaktne kuju: L-kujulise maja energiatarve on suure soojuskadusid põhjustava seinapinna tõttu suurem kui kuubikujulisel hoonel.<ref name="Peter"> Szuppinger, Peter. Energiatõhusate uute majade planeerimine, Tallinn: Balti Keskkonnafoorum, 2011</ref> |
|||
Hoone efektiivse energia kasutamise korral on olulised tarindite U-väärtused. See väljendab soojusvoogu läbi tarindi 1 K temperatuurierinevuse korral (W/m2K). Mida suurem on U-väärtus, seda väiksem on soojustakistus ja seda enam pääseb soojus läbi tarindi. Klaas on halb isolatsioonimaterjal ning akende kaudu võib suurel hulgal soojust kaotsi minna. Kui vanade akende U-väärtus on kuni 3 W/m2K, siis kaasaegsetel topeltklaasiga akendel 1,1-1,4 W/m2K. Üha populaarsemaks muutuvad kolme klaasiga aknad, mille U= 0,6-0,8 W/m2K.<ref name="Peter"/> |
|||
Hoone valgustatuse ja temperatuuri reguleerimisel on oluline roll asukohal ja ümbritseval keskkonnal. Puud ja maastikureljeef võivad olla tuuletakistuseks ja tektada varje. Jahedamates kliimades parandavad päikese hoonesse pääsemist lõunasuunalised aknad, vähendades seega energiatarbimist ja suurendades päikese passiivkütmist. Põhjapoolsetes seintes on soovitatav vältida suuri aknaid, sest ka kõige paremini isoleeritud akna soojustusomadused on alati halvemad kui seinal.<ref name="Peter"/>Õhutihe hoone disain vähendab soojuskadu 25-50%.<ref name=app>{{cite web|author=Environmental and Energy Study Institute |url=http://www.eesi.org/buildings_efficiency_0506 |title=Energy-Efficient Buildings: Using whole building design to reduce energy consumption in homes and offices |publisher=Eesi.org |date= |accessdate=2012-10-02}}</ref> |
|||
Tumedad katused võivad minna 39 C kuumemaks kui valged pinnad ja seega kanda osa lisasoojust hoonesse. USA uuringud on näidanud, et heledad katused kasutavad jahutamiseks 40% vähem energiat, kui tumedama tooniga katused. Kaasaegsed elektroonilised kütte- ja jahutussüsteemid hoiavad mõõdukat energiatarbimist ja parandavad hoones mugavat sisekliimat.<ref name=app/> |
|||
Õige akende, k.a katuseaknede paigaldus vähendab vajadust kunstliku valguse kasutamiseks. Suurem loodusliku valguse kasutamine tõstab ka töökust nii koolides kui kontorites.<ref name=app/>Kompaktluminofoorlamp kasutab 2/3 vähem energiat ja võib kesta 6-10 korda kauem kui traditsiooniline hõõglamp. Uuemad fluorestsentsvalgustid toodavad loomulikku valgust ja vaatamata kõrgemale hinnale, on nende tasuvusperiood kõigest paar kuud.<ref name=cflsavings>[http://www.green-energy-efficient-homes.com/cfl-savings-calculator.html CFL savings calculator], Green Energy Efficient Homes</ref> |
|||
Efektiivsed energiatõhusad hooned kasutavad tulede reguleerimiseks liikumisandureid ja kallimaid päevavalgussensoreid, mis on ühendatud hoone valgustussüsteemiga.<ref>{{cite web|url=http://batchelor-electrical.co.uk/news/energyefficientf.html |title=Creating energy-efficient fit-outs |publisher=Batchelor Electrical |date= |accessdate=2012-10-01}}</ref> |
|||
Ruumide kütte- ja jahutamistehnoloogia valik omab märkimisväärset mõju hoone energiatarbimisele ja –tõhususele. Näiteks, kui 50% tõhususega maagaasi katel asendada uue 95%-sega, siis vähenevad oluliselt energiatarbimine, süsiniku emissioon ja talvised gaasiarved. Maasoojuspumbad on veelgi energiatõhusamad ja tasuvamad. Selles süsteemis kasutatakse maapinda salvestatud päikeseenergiat, mis tänu külmaagensi omadusele antakse soojusenergiana edasi hoone küttesüsteemile. Võrreldes elektriliste küttekehadega, kasutavad soojuspumbad tavaliselt neli korda vähem elektrienergiat, selleks et pakkuda samaväärne kogus soojust. Teiseks eeliseks on võimalus maasoojuspump suveperioodil ümberlülitada ja kasutada jahutusüsteemina, kandes soojust majast välja. Maasoojuspumpade puuduseks on kõrge hind, kuid tasuvusaeg on 5-10 aastat, mis tuleb energia säästmisest.<ref>{{cite web|url=http://www.soojuspumbaliit.ee/Soojuspumba-toopohimote |title=Soojuspumba tööpõhimõte |publisher=Eesti Soojuspumba Liit |date= |accessdate=2012-10-01}}</ref> |
|||
==Tööstus== |
|||
Tööstus kasutab suurel hulgal soojus- ja mehaanilist energiat erinevates tootmis- ja kaevandamisprotsessides. Enamasti saadakse energiat maagaasist, naftast, elektrist ning mõnel juhul ka jäätmekütusest. |
|||
Kuna tööstuslikud protsessid on niivõrd erinevate tehnoloogiate ja protsessidega, siis on keeruline kirjeldada võimalikke alternatiive energiatõhususe saavutamiseks. Vaatamata sellele, on siiski teatud meetodeid, mida laialdasemalt tööstusharudes kasutatakse. |
|||
Elektritootmisel kõrvalproduktina tekkivat soojusenergiat saab kasutada auruna, kütteks või mõnel muul tööstuslikul otstarbel. USA tehaseomanikud põletavad üle 45% kütsest auru tootmiseks. Kui tavapärase elektritootmise tõhusus on umbes 30%, siis soojus- ja elektrienergia koostootmine muudab kütuse kuni 90% ulatuses kasutuskõlblikuks energiaks.<ref name=industeesi>{{cite web|url=http://www.eesi.org/industry_efficiency_0506 |title=Industrial Energy Efficiency: Using new technologies to reduce energy use in industry and manufacturing |publisher=Eesi.org |date= |accessdate=2012-10-02}}</ref> |
|||
Tööstuses kasutatakse erinevates rakendustes mitmesuguseid pumpasid ning kompressoreid. Nende tõhusus sõltub paljudest teguritest, kuid sageli on võimalik teha täiustusi parema protsessijuhtimise ja hooldusega. Kompressoreid kasutatakse tavaliselt suruõhu saamiseks liivapritsis, värvimisel ja teistes tööriistades. Paigaldades suruõhusüsteemidele kiirusmuutmisseadme ja avastades õigeaegselt õhu lekke, on võimalik saavutada energiatõhusus 20-50%.<ref name=industeesi/> |
|||
==Sõidukid== |
|||
Sõidukite peamiseks eesmärgiks on kütusekulude kokkuhoid. Selleks parandatakse aerodünaamikat, vähendatakse komposiitmaterjalidega auto kaalu ja ennekõike täiustatakse rehve. |
|||
Kaasaegsetel rehvidel on vähendatud hõõrdumist ja veeretakistust. Samuti on võimalik kütuse pealt säästa kuni 3,3%, kui rehvides on õige rõhk.<ref>{{cite web|url=http://www.fueleconomy.gov/feg/maintain.shtml |title=Tips to improve your Gas Mileage |publisher=Fueleconomy.gov |date= |accessdate=2012-10-02}}</ref>Uuematel sissepritsega mootoriga autodel parandab ummistunud õhufiltri vahetamine kiirendust 6-11%.<ref>{{cite web|url=http://www.fueleconomy.gov/feg/pdfs/Air_Filter_Effects_02_26_2009.pdf |title=Effect of Intake Air Filter Condition on Vehicle Fuel Economy |date= |accessdate=2012-10-02}}</ref> |
|||
Auto tõhususe peamiseks arengusuunaks on elektrisõidukite populaarsus. Hübriidid kasutavad regeneratiivpidurdust, et tagasi saada energia, mis normaalsetes autodes hajub. Plug-in hübriididega on võimalik akuga sõita piiratud vahemaid kütust kulutamata. Taoliste autodega saab sõita ligi 64 km ainult elektriga ja aku tühjenemisel hakkab tööle ka bensiinimootor. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 11. rida: | 61. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited|allikad= |
{{Viited|allikad= |
||
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=625] (vaadatud |
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=625] (vaadatud 01.10.2012)</ref>}} |
||
== Kasutatud kirjandus == |
|||
*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=625] (vaadatud 10.07.2011) |
|||
[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] |
[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] |
||
Redaktsioon: 6. oktoober 2012, kell 16:49
Energiatõhusus on energia efektiivne kasutamine, vähendades elektri- ja kütusekulu sama otstarbega töö tegemiseks. Suurem energiatõhusus saavutatakse enamasti tänu efektiivsemate tehnoloogiate ja tootmisprotsesside kasutusele võtmisega.[1]
Energiatõhususe parandamiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid. Energia efektiivse kasutamisega kaasneb oluline rahalise kokkuhoid, emissioonide vähenemine. Parandades hoonete, tööstuslike protsesside ja transpordi energiatõhusust, on vastavalt Rahvusvahelisele Energiaagentuurile (IEA) võimalik vähendada maailma energiavajadust aastaks 2050 ühe kolmandiku võrra ja seeläbi kontrollida globaalset kasvuhoonegaaside emissiooni.[2]
Energiatõhusus ja taastuvenergia on kaks põhilist sammast säästva energia poliitikas. Mõlemat tuleb intensiivselt arendada, kui tahame stabiliseerida ja vähendada süsinikdioksiidi emissiooni.[3] Paljudes riikides mõjutab energiatõhusus ka julgeolekut, sest efektiivsem tarbimine vähendab sõltumist naabermaadest, mis omakorda alandab kohaliku energiallika edasist kahanemist.
Ülevaade
Paljud keskkonnaprobleemid nagu reostus, globaalne soojenemine, energiajulgeolek ja fossiilsete kütuste vähenemine on suuresti tingitud hoonete, sõidukite ja tööstuste liigsest energiatarbimisest. Sel teemal on räägitud juba alates 1973. aasta nafta kriisist, kui energia probleemid esiplaanile tulid. 1970ndate lõpus populariseeris füüsik Amory Lovins "lihtsa energia tee" mõiste, mille keskne tähelepanu oli energiatõhususel. Muuhulgas võttis Lovins kasutusele ka negavatid, mille idee on kokku viia kasvav energia vajadus ja tõhusus.
Amory Lovinsi instituudi väitel on võimalik tööstuses kokku hoida 70-90% energiat ja kulutusi valgustuse, ventilatsiooni ja pumbasüsteemidega, 50% elektrimootorite ja 60% kontoriseadmete, kütte- ja jahutussüsteemidega. Üldiselt on võimalik kuni 75% tänapäeva USA elektritarbimisest säästa energiatõhusate meetmetega. Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi väitel on võimalik energiat säästa suurusjärgus 90 miljardit kWh, kui tõsta kodude energiatõhusust.[4]
Seadmed
Kaasaegsed energiatõhusad seadmed nagu külmkapp, ahi, pliit, nõude- ja riidepesumasin kasutavad oluliselt vähem energiat kui aastaid tagasi. Tänapäeval kasutavad energiatõhusad külmkapid 40% vähem energiat kui 2001. aasta mudelid. Kui kõik Euroopa kodumajapidamised vahetaksid välja üle 10 aasta vanused seadmed, siis oleks võimalik aastas kokku hoida 20 miljardit kWh elektrit ja vähendada CO2 heitkoguseid ligi 18 miljardit kilogrammi. Selline asendamine oleks üks efektiivsemaid meetodeid vähendamaks kasvuhoonegaaside emissiooni.[5]
Kaasaegsete seadmete juhtimissüsteemid võimaldavad teatud aja jooksul välja lülitumist või madalama energiatarbega režiimi, mis on oluliseks energia kokkuhoiuks.
Paljud riigid kasutavad seadmel vastavat energiatõhusese märgistust. Energiamärgistusel olevad tähed A-st G-ni tähistavad energiatõhususe klassi, kusjuures A on kõige energiasäästlikum ja G kõige vähem säästlikum seade. Mõned tootjad kasutavad veelgi energiatõhusamatel seadmetel skaalat, mis algab A+, A++ või A+++ klassiga. Energiamärgistuse nõue on tootjale heaks stiimuliks oma seadmete energiatõhusust pidevalt parandada.[6]
Hoone disan
Hoone energiatõhusus saab alguse juba projekteerimisel. Oluline on paika panna pikemas perspektiivis ehitatava maja kasutamise eesmärgid ja ressursside tarbimise reaalsed vajadused. Tähtis on hoone kompaktne kuju: L-kujulise maja energiatarve on suure soojuskadusid põhjustava seinapinna tõttu suurem kui kuubikujulisel hoonel.[7]
Hoone efektiivse energia kasutamise korral on olulised tarindite U-väärtused. See väljendab soojusvoogu läbi tarindi 1 K temperatuurierinevuse korral (W/m2K). Mida suurem on U-väärtus, seda väiksem on soojustakistus ja seda enam pääseb soojus läbi tarindi. Klaas on halb isolatsioonimaterjal ning akende kaudu võib suurel hulgal soojust kaotsi minna. Kui vanade akende U-väärtus on kuni 3 W/m2K, siis kaasaegsetel topeltklaasiga akendel 1,1-1,4 W/m2K. Üha populaarsemaks muutuvad kolme klaasiga aknad, mille U= 0,6-0,8 W/m2K.[7]
Hoone valgustatuse ja temperatuuri reguleerimisel on oluline roll asukohal ja ümbritseval keskkonnal. Puud ja maastikureljeef võivad olla tuuletakistuseks ja tektada varje. Jahedamates kliimades parandavad päikese hoonesse pääsemist lõunasuunalised aknad, vähendades seega energiatarbimist ja suurendades päikese passiivkütmist. Põhjapoolsetes seintes on soovitatav vältida suuri aknaid, sest ka kõige paremini isoleeritud akna soojustusomadused on alati halvemad kui seinal.[7]Õhutihe hoone disain vähendab soojuskadu 25-50%.[8]
Tumedad katused võivad minna 39 C kuumemaks kui valged pinnad ja seega kanda osa lisasoojust hoonesse. USA uuringud on näidanud, et heledad katused kasutavad jahutamiseks 40% vähem energiat, kui tumedama tooniga katused. Kaasaegsed elektroonilised kütte- ja jahutussüsteemid hoiavad mõõdukat energiatarbimist ja parandavad hoones mugavat sisekliimat.[8]
Õige akende, k.a katuseaknede paigaldus vähendab vajadust kunstliku valguse kasutamiseks. Suurem loodusliku valguse kasutamine tõstab ka töökust nii koolides kui kontorites.[8]Kompaktluminofoorlamp kasutab 2/3 vähem energiat ja võib kesta 6-10 korda kauem kui traditsiooniline hõõglamp. Uuemad fluorestsentsvalgustid toodavad loomulikku valgust ja vaatamata kõrgemale hinnale, on nende tasuvusperiood kõigest paar kuud.[9]
Efektiivsed energiatõhusad hooned kasutavad tulede reguleerimiseks liikumisandureid ja kallimaid päevavalgussensoreid, mis on ühendatud hoone valgustussüsteemiga.[10]
Ruumide kütte- ja jahutamistehnoloogia valik omab märkimisväärset mõju hoone energiatarbimisele ja –tõhususele. Näiteks, kui 50% tõhususega maagaasi katel asendada uue 95%-sega, siis vähenevad oluliselt energiatarbimine, süsiniku emissioon ja talvised gaasiarved. Maasoojuspumbad on veelgi energiatõhusamad ja tasuvamad. Selles süsteemis kasutatakse maapinda salvestatud päikeseenergiat, mis tänu külmaagensi omadusele antakse soojusenergiana edasi hoone küttesüsteemile. Võrreldes elektriliste küttekehadega, kasutavad soojuspumbad tavaliselt neli korda vähem elektrienergiat, selleks et pakkuda samaväärne kogus soojust. Teiseks eeliseks on võimalus maasoojuspump suveperioodil ümberlülitada ja kasutada jahutusüsteemina, kandes soojust majast välja. Maasoojuspumpade puuduseks on kõrge hind, kuid tasuvusaeg on 5-10 aastat, mis tuleb energia säästmisest.[11]
Tööstus
Tööstus kasutab suurel hulgal soojus- ja mehaanilist energiat erinevates tootmis- ja kaevandamisprotsessides. Enamasti saadakse energiat maagaasist, naftast, elektrist ning mõnel juhul ka jäätmekütusest.
Kuna tööstuslikud protsessid on niivõrd erinevate tehnoloogiate ja protsessidega, siis on keeruline kirjeldada võimalikke alternatiive energiatõhususe saavutamiseks. Vaatamata sellele, on siiski teatud meetodeid, mida laialdasemalt tööstusharudes kasutatakse.
Elektritootmisel kõrvalproduktina tekkivat soojusenergiat saab kasutada auruna, kütteks või mõnel muul tööstuslikul otstarbel. USA tehaseomanikud põletavad üle 45% kütsest auru tootmiseks. Kui tavapärase elektritootmise tõhusus on umbes 30%, siis soojus- ja elektrienergia koostootmine muudab kütuse kuni 90% ulatuses kasutuskõlblikuks energiaks.[12]
Tööstuses kasutatakse erinevates rakendustes mitmesuguseid pumpasid ning kompressoreid. Nende tõhusus sõltub paljudest teguritest, kuid sageli on võimalik teha täiustusi parema protsessijuhtimise ja hooldusega. Kompressoreid kasutatakse tavaliselt suruõhu saamiseks liivapritsis, värvimisel ja teistes tööriistades. Paigaldades suruõhusüsteemidele kiirusmuutmisseadme ja avastades õigeaegselt õhu lekke, on võimalik saavutada energiatõhusus 20-50%.[12]
Sõidukid
Sõidukite peamiseks eesmärgiks on kütusekulude kokkuhoid. Selleks parandatakse aerodünaamikat, vähendatakse komposiitmaterjalidega auto kaalu ja ennekõike täiustatakse rehve.
Kaasaegsetel rehvidel on vähendatud hõõrdumist ja veeretakistust. Samuti on võimalik kütuse pealt säästa kuni 3,3%, kui rehvides on õige rõhk.[13]Uuematel sissepritsega mootoriga autodel parandab ummistunud õhufiltri vahetamine kiirendust 6-11%.[14]
Auto tõhususe peamiseks arengusuunaks on elektrisõidukite populaarsus. Hübriidid kasutavad regeneratiivpidurdust, et tagasi saada energia, mis normaalsetes autodes hajub. Plug-in hübriididega on võimalik akuga sõita piiratud vahemaid kütust kulutamata. Taoliste autodega saab sõita ligi 64 km ainult elektriga ja aku tühjenemisel hakkab tööle ka bensiinimootor.
Vaata ka
Viited
- ↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 01.10.2012)
- ↑ Sophie Hebden (22. juuni 2006). "Invest in clean technology says IEA report". Scidev.net. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ "The Twin Pillars of Sustainable Energy: Synergies between Energy Efficiency and Renewable Energy Technology and Policy". Aceee.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2008. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ "Weatherization in Austin, Texas". Green Collar Operations. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ "Ecosavings". Electrolux.com. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ "Energiamärgistus". Eesti Energia. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Szuppinger, Peter. Energiatõhusate uute majade planeerimine, Tallinn: Balti Keskkonnafoorum, 2011
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Environmental and Energy Study Institute. "Energy-Efficient Buildings: Using whole building design to reduce energy consumption in homes and offices". Eesi.org. Vaadatud 2. oktoobril 2012.
- ↑ CFL savings calculator, Green Energy Efficient Homes
- ↑ "Creating energy-efficient fit-outs". Batchelor Electrical. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ "Soojuspumba tööpõhimõte". Eesti Soojuspumba Liit. Vaadatud 1. oktoobril 2012.
- ↑ 12,0 12,1 "Industrial Energy Efficiency: Using new technologies to reduce energy use in industry and manufacturing". Eesi.org. Vaadatud 2. oktoobril 2012.
- ↑ "Tips to improve your Gas Mileage". Fueleconomy.gov. Vaadatud 2. oktoobril 2012.
- ↑ "Effect of Intake Air Filter Condition on Vehicle Fuel Economy" (PDF). Vaadatud 2. oktoobril 2012.