Muḩammad

Muḩammad (محمد araabia keeles) (eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed; täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka – 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja.

Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam (ﷺ; lühend SAW).

Muhammedi tõeline elu ja islami traditsioon

Kõik Muhammedi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid pärast Muhammedi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt.

Muhammedi noorusaeg

Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraiši hõimu Hašimi linnaaraablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib.

Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees. 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga.

Ilmutuse saamine

610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse (siis oli ta 40 aastat vana). Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel kostis:" Loe Isanda nimel, kes on loonud - loonud inimese veretombust. Loe, sest sinu Isand on helde, ta on õpetanud kirjasulega inimestele tarkust, mida nad ei tea." Veel ütles ingel, et temale, Muhammedile, on määratud saada "Allahi saadikuks", andes nii mõista, et see oli alles jumalike kontaktide algus. Muhammedi lohutas kodus tema naine Hadidža, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid.

Meka vastasseis

Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraišidena (Quraiši hõimu järgi). Kuraišid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiinihõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhammed sai aru, et mekalased ja araablased üldse vajavad midagi, millele nad alluksid jäägitult. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni. Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammed oli ka ise olnud edukas kaupmees kuid hakates kritiseerima kuraišide moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Osava poliitikuna õnnestus Mohammedil pidada edukad läbirääkimised Mediina saadikutega. Kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mõttekaaslasi, ning 622. aastal (hidžra) pages koos oma äia Abu Bakriga ka ise. Põgenemine toimus viimasel hetkel, sest kuraišid olid otsustanud ta tappa.

Muhammedi poliitika ja islami võit

Rashiduni khalifaadi laienemine

Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile.

Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene Rashiduni khalifaadi kaliif (Vaata ka Kaliifide loend).

Vaata ka

• ‘Ā'ishah

Kirjandus

• Harri Holma ja Vassili Barthold, "Muhamed ja islam". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Sari Suurmeeste elulood, nr. 3, EKS, Tartu 1933
• Essad Bey, "Muhamed" (elulugu). Saksa keelest tõlkinud Leo Metsar. Eesti Raamat, Tallinn 2000
• "Muhamedi tarkuseraamat". Kokku kogunud ja tõlkinud Allama Sir Abdullah al-Suhrawardy. Eessõna: Mahatma Gandhi. Inglise keelest tõlkinud Ingrid Järv. Ersen, Tallinn 2004