7 vaprat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
"'''7 vaprat'''" oli saatesari [[ETV]]-s aastatel [[1994]]-[[2003]].
"'''7 vaprat'''" oli saatesari [[ETV]]-s aastatel [[1994]]-[[2003]]. "7 vaprat" oli interaktiivne muusikaedetabelisaade, milles vaatajaid said helistades lugusid hinnata.


Viis aastat juhtis saadet [[Mihkel Raud]]. 1999. aastal sai saatejuhiks [[Kirsti Timmer]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/61113 "Mihkel Raud hülgas populaarse meelelahutussaate 7 vaprat"] Õhtuleht, 16. august 1999</ref> 2001. aastal hakkas saadet juhtima [[Villu Tamme]].<ref>[http://www.epl.ee/news/melu/villu-tamme-hakkab-juhtima-7-vaprat.d?id=50893755 "Villu Tamme hakkab juhtima “7 vaprat”"] Eesti Päevaleht Nädal, 29. august 2001</ref>
Viis aastat juhtis saadet [[Mihkel Raud]]. 1999. aastal sai saatejuhiks [[Kirsti Timmer]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/61113 "Mihkel Raud hülgas populaarse meelelahutussaate 7 vaprat"] Õhtuleht, 16. august 1999</ref> 2001. aastal hakkas saadet juhtima [[Villu Tamme]].<ref>[http://www.epl.ee/news/melu/villu-tamme-hakkab-juhtima-7-vaprat.d?id=50893755 "Villu Tamme hakkab juhtima “7 vaprat”"] Eesti Päevaleht Nädal, 29. august 2001</ref>

Redaktsioon: 29. september 2012, kell 23:29

"7 vaprat" oli saatesari ETV-s aastatel 1994-2003. "7 vaprat" oli interaktiivne muusikaedetabelisaade, milles vaatajaid said helistades lugusid hinnata.

Viis aastat juhtis saadet Mihkel Raud. 1999. aastal sai saatejuhiks Kirsti Timmer.[1] 2001. aastal hakkas saadet juhtima Villu Tamme.[2]

Tänu "7 vaprale" said tuntuks näiteks ansamblid Ummamuudu ("Kõnõtraat"), The Tuberkuloited ("Lilleke rohus"), Noisy Nation ("Shake da Body"), Code One ("On küll hilja"), Maie Parrik ja Operatsioon Õ ("Viies ratas") jt.[3]

Viited

  1. "Mihkel Raud hülgas populaarse meelelahutussaate 7 vaprat" Õhtuleht, 16. august 1999
  2. "Villu Tamme hakkab juhtima “7 vaprat”" Eesti Päevaleht Nädal, 29. august 2001
  3. ""7 vaprat” sillutab tee kuulsusele?" Eesti Päevaleht, 11. aprill 2000