August Pähn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja. Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]].
Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja. Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]].


Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). Ent [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. [[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]] valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor. [[12. aprill]]il [[1949]] August Pähn arreteeriti. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühendust metsavendadega, osalemist Väinjärve vallavalitsuses ja fašistlikus kohtupidamises osalemise üle. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal [[1956]].
Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). Ent [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. [[Assessor]]itest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid [[piiskop]]ikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti.
[[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]] valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor.
[[12. aprill]]il [[1949]] August Pähn arreteeriti [[NKVD]] poolt. Teda süüdistati kuulumises [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i, [[Isamaaliit]]u ning [[Kaitseliit]]u. Samuti ühenduses metsavendadega, töötamises Väinjärve vallavalitsuses ja osalemises fašistlikus kohtupidamises. Ta saadeti sunnitööle [[Karaganda oblast]]i vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal [[1956]].


Aastatel [[1957]]–[[1963]] töötas August Pähn [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetajana.
Aastatel [[1957]]–[[1963]] töötas August Pähn [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetajana.
18. rida: 22. rida:
{{DEFAULTSORT:Pähn, August}}
{{DEFAULTSORT:Pähn, August}}
[[Kategooria:Eesti vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti vaimulikud]]
[[Kategooria:Kaitseliitlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]

Redaktsioon: 29. september 2012, kell 21:52

August Pähn (20. jaanuar 1904 Rõuge kihelkond4. juuni 1963) oli eesti vaimulik.

Lõpetas aastal 1930 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli prooviaastal Tartu Ülikooli koguduse juures. Ordineeriti 1. veebruaril 1931 õpetajaametisse.

Oli aastal 1931 Hugo Bernhard Rahamäe isiklik adjunkt. Seejärel 19311941 oli ta Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Lisaks oli ta 19351938 Rakke koguduse hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost 19351940. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja 19401941.

Oli 19421944 Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkoguduse õpetaja (alguses asetäitja). Ent 1944. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop Johan Kõpp Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid Joosep Liiv, Johannes Uustal ja Anton Eilart. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti.

29. novembril 1944 moodustasid Adolf Horn, Hugo Pärno ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. 17. jaanuaril 1945 valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni rektor.

12. aprillil 1949 August Pähn arreteeriti NKVD poolt. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühenduses metsavendadega, töötamises Väinjärve vallavalitsuses ja osalemises fašistlikus kohtupidamises. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal 1956.

Aastatel 19571963 töötas August Pähn Võnnu Jakobi koguduse õpetajana.

Isiklikku

August Pähna vend Elmar Pähn (1908 – 1991 Toronto) oli samuti kirikuõpetaja.

Kirjandus