Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: lisatud no:Setningsledd |
P r2.7.2+) (Robot: muudetud tr:Cümlenin öğeleri |
||
38. rida: | 38. rida: | ||
[[sk:Vetný člen]] |
[[sk:Vetný člen]] |
||
[[fi:Lauseenjäsenet]] |
[[fi:Lauseenjäsenet]] |
||
[[tr:Cümlenin |
[[tr:Cümlenin öğeleri]] |
||
[[uk:Член речення]] |
[[uk:Член речення]] |
Redaktsioon: 29. september 2012, kell 21:43
Lauseliikmeid eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid lause moodustajad lauses täidavad. Tegu on lause moodustajate süntaktiliste funktsioonidega.
Lauseliikmed jagunevad pealiikmeteks: alus, öeldis ning kõrvalliikmeteks: sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
Lause pealiikmed
- Pikemalt artiklis Lause pealiikmed
Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.
Lause kõrvalliikmed
- Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed
- Sihitis ehk grammatiline objekt
- Öeldistäide ehk predikatiiv
- Määrus ehk adverbiaal
- Täiend ehk atribuut