Molekuli polaarsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:Water-elpot-transparent-3D-balls.png|thumb|right|250px|[[vesi|Vee]] (H<sub>2</sub>O ) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega.]] |
[[Image:Water-elpot-transparent-3D-balls.png|thumb|right|250px|[[vesi|Vee]] (H<sub>2</sub>O ) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega.]] |
||
Aine [[aatom]]itevahelised [[keemiline side|keemilised sidemed]] moodustuvad ühiste [[elektronpaar]]ide kaudu. ''' |
Aine [[aatom]]itevahelised [[keemiline side|keemilised sidemed]] moodustuvad ühiste [[elektronpaar]]ide kaudu. '''Molekuli polaarsus''' tähendab [[elektrilaeng|elektrilist laengute]] nihkumist [[molekul]]is tulenevalt [[elektron]]ide ([[elektronpilv]]ede) paiknemisest. |
||
Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse δ+ (delta pluss) ja δ- (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H<sub>2</sub>), polaarsed (näiteks H<sup>δ+</sup>Cl<sup>δ-</sup>) või [[iooniline side|ioonilised sidemed]] (näiteks Na<sup>+</sup>Cl<sup>-</sup>). Polaarsel molekulil on elektriline [[dipoolmoment]]. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime [[dipool]]-dipool interaktsioonide ja [[vesinikside]]mete kaudu. |
Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse δ+ (delta pluss) ja δ- (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H<sub>2</sub>), polaarsed (näiteks H<sup>δ+</sup>Cl<sup>δ-</sup>) või [[iooniline side|ioonilised sidemed]] (näiteks Na<sup>+</sup>Cl<sup>-</sup>). Polaarsel molekulil on elektriline [[dipoolmoment]]. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime [[dipool]]-dipool interaktsioonide ja [[vesinikside]]mete kaudu. |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
==Molekuli struktuur ja polaarsus== |
==Molekuli struktuur ja polaarsus== |
||
Alljärgnev tabel lubab ennustada molekuli polaarsust tulenevalt tema struktuurist. |
|||
{|class="wikitable" |
{|class="wikitable" |
||
<tr> |
<tr> |
||
Redaktsioon: 28. september 2012, kell 12:18
Aine aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu. Molekuli polaarsus tähendab elektrilist laengute nihkumist molekulis tulenevalt elektronide (elektronpilvede) paiknemisest.
Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse δ+ (delta pluss) ja δ- (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H2), polaarsed (näiteks Hδ+Clδ-) või ioonilised sidemed (näiteks Na+Cl-). Polaarsel molekulil on elektriline dipoolmoment. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime dipool-dipool interaktsioonide ja vesiniksidemete kaudu.
Elektronide ebaühtlast paiknemist kahe aatomi vahel põhjustab aatomite erinev võime tõmmata elektrone oma poole (s.t. aatomite elektronegatiivsuste erinevus) ja molekuli struktuuri asümmeetria.
Vesi (H2O) kui polaarne ühend lahustab kergesti paljusid teisi polaarseid ja ioonilisi ühendeid, kuid halvasti mittepolaarseid. Suurtel molekulidel, mille ühes otsas on polaarsed rühmad ja teises mittepolaarsed, evivad pindaktiivsete ühendite omadusi.
Molekuli struktuur ja polaarsus
Alljärgnev tabel lubab ennustada molekuli polaarsust tulenevalt tema struktuurist.
| Valem | Kirjeldus | Näide | |
| Polaarne | AB | Lineaarsed molekulid | CO |
|---|---|---|---|
| HAx | Molekulid ühe H aatomiga | HF | |
| AxOH | Otsmine OH-rühm molekulis | C2H5OH | |
| OxAy | Otsmine O-aatom molekulis | H2O | |
| NxAy | Otsmine N-aatom molekulis | NH3 | |
| Mittepolaarne | A2 | Mingi elemendi kaheaatomiline molekul | O2 |
| CxAy | Enamus süsinikühendeid | CO2 |