Arvo Pesti: erinevus redaktsioonide vahel
Parandused ja täiendused |
→Välislingid: +Arvo Pesti mälestuseks, TUNA, 2010, nr 4 |
||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
*Riho Laurisaar. [http://www.epl.ee/artikkel/487121 Arvo Pesti: Eesti dissidentliku liikumise ajalugu ei ole koputajate raamat] Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2010. |
*Riho Laurisaar. [http://www.epl.ee/artikkel/487121 Arvo Pesti: Eesti dissidentliku liikumise ajalugu ei ole koputajate raamat] Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2010. |
||
:(Riho Laurisaare intervjuu Arvo Pestiga seoses kogumiku ''Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987'' trükist ilmumisega.) |
:(Riho Laurisaare intervjuu Arvo Pestiga seoses kogumiku ''Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987'' trükist ilmumisega.) |
||
* [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PillakPeep_Arvo_Pesti_m2lestuseks_TUNA2010_4.pdf Arvo Pesti mälestuseks, TUNA, 2010, nr 4] |
|||
{{JÄRJESTA:Pesti, Arvo}} |
{{JÄRJESTA:Pesti, Arvo}} |
||
Redaktsioon: 22. september 2012, kell 16:11
Arvo Pesti (8. juuli 1956 – 6. september 2010) oli Eesti vastupanuvõitleja ja ühiskonnategelane.
Elulugu
Arvo Pesti lõpetas Tallinna 10. keskkooli, õppis Tartu ülikoolis vene filoloogia erialal (1977–1979) ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis infoteaduse erialal (2000–2004).
Pesti kuulus Eesti NSV-s tegutsenud ja Enn Tarto ümber koondunud vastupanuvõitlejate seltskonda.
Viktor Niitsoo vangistamise järel toimetas Pesti põrandaalust dissidentlikku kogumikku Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis.[1]
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee arreteeris Pesti 13. aprillil 1983. Kohtuprotsess Arvo Pesti ning tema mõtte- ja võitluskaaslaste Lagle Pareki ja Heiki Ahoneni üle toimus Eesti NSV Ülemkohtus 13.–16. detsembrini 1983. Pesti mõisteti süüdi Eesti NSV KrK § 68 lg. 1 alusel selles, et ta võttis osa nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid laimavaid väljamõeldisi sisaldava kogumiku "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" valmistamisest ja levitamisest [1]. Eesti NSV Ülemkohus karistas Pestit viieaastase vabadusekaotusega range režiimiga vangilaagris Permi oblastis koos sellele järgneva kaheks aastaks asumisele saatmisega. Samal kohtuprotsessil mõisteti süüdi ka Lagle Parek ja Heiki Ahonen.[2]
Pesti vabanes poliitvangide vabastamise kampaania tulemusena 1986. aasta lõpul.
Pärast Eesti taasiseseisvumist oli Pesti aastatel 1993 kuni 1995 Riigikogu ERSP fraktsiooni konsultant.
1995. aastast töötas Pesti Eesti Riigiarhiivis, hiljem Eesti Rahvusarhiivis asedirektori ning teadus- ja publitseerimisosakonna spetsialistina.
Aastatel 2000–2001 oli Pesti migratsioonifondi juhatuse liige.
Isiklikku
Tema isa Madis Pesti oli Eesti NSV Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee esimees, vend Olavi Pesti on ajaloolane.
Tunnustused
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Peep Pillak. Arvo Pesti mälestuseks Tuna nr 4, 2010.
- ↑ Meie parlament ja aeg. Okupatsiooniaastad 1940-1991: 1983 www.nlib.ee Kasutatud 12.08.2012.
Teosed
- Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987. Dokumentide kogumik. Koostanud Arvo Pesti . Tallinn: [Rahvusarhiiv], 2009. 664 lk. ISBN 9789985951071 (köites)
- Dokumentide kogumik annab ülevaate dissidentlikust liikumisest Nõukogude Liidus ja Eestis, poliitvangide olukorrast nõukogude õigussüsteemis. Kogumikus on avaldatud dissidentide avalikke pöördumisi ja kirju, samuti dissidentide kriminaalasjade materjale: Juskevitši, Kiirendi, Mätiku, Soldatovi, Varato, Kreegi, Kuke, Nikluse, Niitsoo, Kalepi, Toru, Ahoneni, Pareki, Pesti, Tarto, Lina, Kõrbi ja Mõtsniku kriminaalasjad.
- Arvo Pesti. Kirjad vennale: 15.04.1983 - 29.09.1986. Tartu: Ilmamaa, 2011. ISBN 9789985773789 (köites)
Välislingid
- Suri tuntud dissident Arvo Pesti Delfi, 8. september 2010.
- Riho Laurisaar. Arvo Pesti: Eesti dissidentliku liikumise ajalugu ei ole koputajate raamat Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2010.
- (Riho Laurisaare intervjuu Arvo Pestiga seoses kogumiku Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987 trükist ilmumisega.)