Keskkriminaalpolitsei: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
194. rida: 194. rida:


==PPA keskkriminaalpolitsei==
==PPA keskkriminaalpolitsei==
2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris - PPA KPO nimetati taas PPA Keskkriminaalpolitseiks.
2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris - PPA KPO nimetati PPA Keskkriminaalpolitseiks.
{{tsitaat2|KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada|siseminister Vaher<ref>[http://www.postimees.ee/650279/eesti-saab-taas-keskkriminaalpolitsei/ Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei], Eesti Päevaleht, 29.11.2011</ref>}}
{{tsitaat2|KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada|siseminister Vaher<ref>[http://www.postimees.ee/650279/eesti-saab-taas-keskkriminaalpolitsei/ Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei], Eesti Päevaleht, 29.11.2011</ref>}}

==Tegevusest==
==Tegevusest==
{{tsitaat2|Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija.|Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor<ref>[http://www.postimees.ee/?id=415959 "Andres Anvelt tegi allakäigu vältimiseks elu põnevaks"] Postimees, 10. aprill 2011</ref>|}}
{{tsitaat2|Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija.|Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor<ref>[http://www.postimees.ee/?id=415959 "Andres Anvelt tegi allakäigu vältimiseks elu põnevaks"] Postimees, 10. aprill 2011</ref>|}}

Redaktsioon: 19. september 2012, kell 10:59

 See artikkel räägib 1993–2009 tegutsenud ja 2012. aastal taastatud riigiasutusest; aastatel 2010–2011 täitis Eesti keskse kriminaalpolitseiasutuse ülesandeid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
Keskkriminaalpolitsei
Eesti politsei vapp
Eesti politsei vapp
Lühend KKP
Asutatud 1993–2010
2012–
Peakorter Tallinn
Asukoht Tööstuse tänav 52, 10416 Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik ja rahvusvaheline piiriülene koostöö
Juhtkond PPA peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor Raigo Haabu
Emaorganisatsioon Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei on 2012. aastal taasmoodustatud[1] Eesti kriminaalpolitsei keskasutus.

Aastatel 1993–2009 oli Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei Eesti Siseministeeriumi koosseisu kuulunud ning Politseiametile allunud kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevuse ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.

2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris - PPA KPO nimetati taas PPA Keskkriminaalpolitseiks.

Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 17 on keskkriminaalpolitsei ülesanneteks:

  1. kriminaalpolitsei tegevuse koordineerimine ja arendamine, tegevusmeetodite ja -juhiste väljatöötamine;
  2. organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse korraldamine;
  3. korruptsioonivastase võitluse korraldamine;
  4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
  5. jälitustegevuse teostamine ja kuritegude kohtueelne menetlemine;
  6. tunnistajakaitse korraldamine;
  7. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ning teiste kriminaalpolitsei rahvusvahelise koostöö kontaktpunktide ülesannete täitmine;
  8. Schengeni konventsiooni mõistes rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutava keskasutuse, teabe vahetuseks määratud keskasutuse ja Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse ülesannete täitmine;
  9. Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine;
  10. süütegudega saadud vara ja kuriteoga saadud laiendatud konfiskeerimisele kuuluva vara väljaselgitamise ja hindamise ning selle võõrandamise tõkestamiseks vajalike toimingute korraldamine.

Juhid ja organisatsioon

  • 1. jaanuar 2012 – , Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor[2];
  • 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2011, Raigo Haabu, PPA peadirektori asetäitja ja kriminaalpolitseiosakonna direktor;
  • 1. september 2009 – 31. detsember 2009, Raigo Haabu, Politseiameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2007 – 31. august 2009, Eerik Heldna, Keskkriminaalpolitsei direktor[3];
  • ...Elmar Vaher, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2003–2005, Lauri Tabur, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • –2003, Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2002–, Ralf Palo, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 1993–2002 ,Kalev Prillop, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 1991–1993, Kalev Prillop, Kriminaalpolitsei büroo direktor;

Ajalugu

Kriminaalpolitsei Büroo

Eesti Vabariigi taasloodud politseis moodustati kriminaalpolitsei keskasutusena 1. märtsil 1991 Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo.

Kriminaalpolitsei Büroo, koosnes kahest allosakonnast:

  • Raskete kuritegude vastu võitlemise osakond;
  • Autotranspordi ärandamise vastu võitlemise jaoskond

Keskkriminaalpolitsei

1. juulist 1993 muudeti Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo Keskkriminaalpolitseiks (keskkripo), kes pidi tegelema üldriiklike või maakondade vaheliste kuritegude avastamisega.

PA KKP organisatsioon 15. juunist 1993

  • Keskkriminaalpolitsei direktor
    • keskkriminaalpolitsei abidirektor
  • Juurdlusosakond;
  • Info- ja analüüsiosakond;
  • Isikuvastaste kuritegude osakond;
  • Varavastaste kuritegude osakond;
  • Organiseeritud kuritegevuse osakond;
  • Majanduskuritegude osakond;
  • Regionaalkeskused (osakonnad)
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Operatiivbüroo
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
Organisatsioonimuudatused 1994. aastal

1994. aastal läbiviidud KKP organisatsiooni struktuuri muutmise tulemusena oli 1994. aastal asutuse ülesehitus:

  • Juurdlusosakond;
  • Organiseeritud kuritegevuse osakond;
    • Isikuvastaste kuritegude grupp;
    • Varavastaste kuritegude grupp;
    • Narkokuritegude grupp;
    • Informatsiooni ja analüüsigrupp;
  • Majanduskuritegude osakond;
  • Regionaalkeskused (osakonnad)
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Operatiivbüroo
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
Uued organisatsioonimuudatused 1994. aastal

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal 1. novembrist oli järjekordselt muudetud organisatsioon järgmine:

  • Juurdlusosakond
    • Kontrollgrupp;
    • Info ja analüüsigrupp;
    • Juurdlusgrupp;
  • Organiseeritud kuritegevuse tõkestmise osakond;
    • Isikuvastaste kuritegude grupp
    • Varavastaste kuritegude grupp
    • Illegaalse uimastilevi tõkestamise grupp
    • Infogrupp
    • Tehnikagrupp
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
    • Rahvusvaheline sidekeskus
  • Operatiivbüroo
    • 1., 2., 3., 4. jaoskond
Organisatsioonimuudatused 1998. aastal

1. veebruarist 1998 muudeti KKP tegevusvaldkondi ja allosakondade struktuuri järgmiselt:

Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond olid:
  1. kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel;
  2. kriminaalasjade kohtueelne uurimine kriminaalkohtumenetluse korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.

§8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab üleriigilise tähtsusega kuritegusid, mis:

  1. on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või on nende tegevusega puutumuses;
  2. omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega;
  3. on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju;
  4. seonduvad rahapesuga;
  5. eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;
  6. on ulatuslikud narkokuriteod;
  7. on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteoepisoodide tõttu;
  8. on toime pandud üldohtlikul viisil[4].
  • Juurdlusosakond
    • Kontrolliteabetalitus;
    • Juurdlustalitus;
  • Organiseeritud kuritegevuse tõkestmise osakond;
    • Kuritegelike ühenduste talitus
    • Isikuvastaste kuritegude talitus
    • Varavastaste kuritegude talitus
    • Illegaalse uimastilevi tõkestamise talitus
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus

1. juulil 1998 liideti Keskkriminaalpolitseiga Uurimisosakonnad, seni iseseisva üleriigilise asutusena tegutsenud Keskuurimisbüroo, KUB piirkondlikud uurimisbürood liideti maakondade Politseiprefektuuridega.

„ Keskkriminaalpolitsei on surnud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise üksuste killustamine ja viimine prefektuuridesse tasemele, näitab, et sellise kuritegevuse mõju ei mõisteta. “

Koit Pikaro, Keskkriminaalpolitsei abidirektor (9. aprill 2010)[5]

§5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkondadeks olid :
  1. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
  2. kriminaalpolitsei valdkonnaga seotud rahvusvahelise koostöö korraldamine;
  3. tunnistajakaitse korraldamine;
  4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
  5. jälitustegevuse teostamine ja kriminaalasjade kohtueelne menetlemine;
  6. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ülesannete täitmine[6];

Politseiorganisatsiooni muudatused, 2004

2004. aastal läbiviidud politseiorganisatsiooni muudatustega likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna Politseiprefektuur. Üleriikliku spetsialiseeritud politseiasutusena säilis Keskkriminaalpolitsei.

1 juulil 2004 jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik tugevdas oluliselt prokuratuuri rolli kriminaalkuritegude eeluurimisel ja avastamisel. Uue kriminaalmenetluse seadustiku alusel annab prokuratuur load kriminaalpolitseile jälitustoimingute läbiviimiseks, jälitustegevuses.

„ Prokuröri muutumine kriminaalmenetluse juhiks menetluse algusest peale tähendab seda, et kohtueelses menetluses teeb kõik kaalukamad otsused kõrgharitud õigusala professionaal, kelle võimed ja ettevalmistus võimaldavad langetada mitte üksnes karistusseaduse, vaid ka põhiseaduse sättele ja mõttele vastavaid otsuseid, juhendada uurijaid parimate kohtukõlbulike tõendite leidmisele ning suunata kriminaalmenetlust kõige otstarbekamale menetlusrajale. “

Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005 [7]

PPA kriminaalpolitseiosakond, 2010–2012

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei likvideeriti 31. detsembril 2009 ning asutuse baasil moodustati Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.

 Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond

2011. aasta sügisel loodi KPO koosseisus üleriiklikud, piirkondlike talitustega:

PPA KKTB tegeleb korruptsioonijuhtumitega, kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega[9].

PPA keskkriminaalpolitsei

2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris - PPA KPO nimetati PPA Keskkriminaalpolitseiks.

„ KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada “

siseminister Vaher[10]

Tegevusest

„ Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija. “

Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor[11]

  • 1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade Satšukkide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode[12].


Viited

  1. ↑ Kärt Anvelt, Keskkriminaalpolitsei tuleb taas, aga mitte eraldi asutusena, Eesti Päevaleht, 30. november 2011
  2. ↑ Taasasutatud keskkriminaalpolitsei juhiks saab Raigo Haabu, Õhtuleht, 22. detsember 2011
  3. ↑ Holger Roonemaa, Keskkriminaalpolitsei juht Heldna läheb kaposse tööle, Eeasti Päevaleht, 5. august 2009
  4. ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL, 06.08.1998, 248, 1023
  5. ↑ "Koit Pikaro: Partei juhtis miilitsa tööd, nagu ERSP Eesti politseid" Delfi, 9. aprill 2010
  6. ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2006, 53, 973
  7. ↑ Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005
  8. ↑ Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja, 22. detsember 2011
  9. ↑ Korruptsioonikuriteod, PPA koduleht, vaadatud 24. august 2012
  10. ↑ Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei, Eesti Päevaleht, 29.11.2011
  11. ↑ "Andres Anvelt tegi allakäigu vältimiseks elu põnevaks" Postimees, 10. aprill 2011
  12. ↑ Eesti nähtamatud mehed
Eelnev
Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo (1991–1993) 		Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei
1993–2009 		Järgnev
Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond (2010–2012)

Välislingid

Tegevuse kajastus meedias

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keskkriminaalpolitsei&oldid=3231734"