Aneemia: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: lisatud gl:Anemia |
P Robot: lisatud tl:Anemya |
||
116. rida: | 116. rida: | ||
[[th:โลหิตจาง]] |
[[th:โลหิตจาง]] |
||
[[vi:Thiếu máu]] |
[[vi:Thiếu máu]] |
||
[[tl:Anemya]] |
|||
[[tr:Kansızlık]] |
[[tr:Kansızlık]] |
||
[[uk:Анемія]] |
[[uk:Анемія]] |
Redaktsioon: 18. september 2012, kell 07:33
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
Aneemia (uusladina anaemia ja Vana-Kreeka ἀναιμία - anaimía) ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest madalam.
Aneemia on tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus, mis põhjustab sageli omakorda sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Samas võib aneemia tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel, kui organism ei saa toidust piisavalt vereloomeks vajalikke aineid.
Aneemia mõju organismile
Aneemia tagajärjel vähendab vere võime transportida hapnikku kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Tekkinud hüpoksiale reageerivad peamiselt neerudes asuvad rakud erütropoetiini sünteesimisega. Erütropoetiin põhjustab luuüdis CFU-E rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist proerütroplastideks. Selle tulemusena tõuseb veres retikulotsüütide sisaldus ja aneemiat nimetatakse regeneratiivseks. Juhul, kui aneemiale ei järgne luuüdis uute erütrotsüütide tootmist, on tegemist mitteregeneratiivse aneemiaga.
Inimrakkude sõltuvus hapnikust tekitab erinevaid aneemia vorme, põhjustades raskeid kliinilisi probleeme. Hemoglobiini (hapnikku vedav proteiin erütrotsüütides) ülesandeks on hoida kindlat hapnikutaset keha kudedes ja organites.
Morfoloogiliselt klassifitseeritakse aneemiat erütrotsüütide indeksite järgi:
- MCV (Mean corpuscular volume) – keskmine erütrotsüüdi maht;
- MCH (Mean corpuscular hemoglobin) – keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis;
- MCHC (Mean corpuscular hemoglobin concentration) – keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis.
Kolm põhilist aneemia klassi on:
- liigsest verekaotusest (hemoraagia ehk verejooks) tingitud aneemia;
- liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud aneemia;
- erütrotsüütide puudusest tingitud aneemia (ebaefektiivne vereloome).
Aneemia liigid
- Rauavaegusaneemia
- Kroonilisest haigusest tingitud aneemia
- Megaloblastiline aneemia
- B12 vitamiini puudusest tulenev aneemia
- Pernitsioosne aneemia
- Foolhappe vähesusest tulenev aneemia
- Hemolüütiline aneemia
- Immuunne hemolüütiline aneemia
- Idiopaatiline autoimmuunne hemolüütiline aneemia
- Ravimitest tingitud immuunne hemolüütiline aneemia
- Aplastiline aneemia
- Sirprakuline aneemia[1][2]
Aneemia veterinaarias
Regeneratiivsed aneemiad on:
- Verekaotusaneemia võib olla äge või krooniline.
- Ägeda verekaotuse põhjuseks võivad olla traumad, kirurgilised menetlused, maohaavandid, kasvajad, äge hematuuria jm.
- Kroonilse verekaotuse põhjuseks võivad olla äge siseparasiitidst põhjustatud invasioon, veritsus soolestikus jm.
- Hemolüütiline aneemia
- Immuunvahendatud hemolüütiline aneemia
- Infektsioonid (FeLV, babesioos, hemoplasmoos, jt)
- Pärilikud erütrotsüütide defektid
- Erütrotsüütide toksilised ja oksüdatiivsed kahjustused
- Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia
Vaata ka
Viited
- ↑ Tartu Ülikooli Kliinikum: hematoloogia-onkoloogia kliinik. Aneemiad Kasutatud 1.12.2010
- ↑ Terviseportaal Inimene.ee. Sirprakuline aneemia Kasutatud 1.12.2010