Presidentaalne vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AvocatoBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud eo:Prezidenta respubliko
LaaknorBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3rc2) (Robot: lisatud da:Præsidentialisme
26. rida: 26. rida:
[[cs:Prezidentská republika]]
[[cs:Prezidentská republika]]
[[co:Republica presidenziale]]
[[co:Republica presidenziale]]
[[da:Præsidentialisme]]
[[de:Präsidentielles Regierungssystem]]
[[de:Präsidentielles Regierungssystem]]
[[dv:ރިޔާސީ ނިޒާމު]]
[[dv:ރިޔާސީ ނިޒާމު]]

Redaktsioon: 17. september 2012, kell 22:00

Riigivalitsemise vorme

Vabariik

██ Presidentaalne vabariik

██ Presidentaalne valitsemise vorm koos parlamendiga, kus täidesaateva võimu kohustused on jaotatud

██ Poolpresidentaalne vabariik

██ Parlamentaarne vabariik

Monarhistlik riik

██ Parlamentaarne monarhia

██ Konstitutsiooniline monarhia

██ Absoluutne monarhia

Erilised

██ Üheparteisüsteem

██ Sõjaväeline diktatuur

Seisuga: Aprill 2006

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea ja valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. USAs Senati heakskiidul.

Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist.

Riigipea valitsakse kas erilise valijameeste koguga (USA) või otsestel valimistel valijate poolt (Mehhikos, Venetsueelas, Kolumbias jne). Otsestel valimistel valitud presidendil on õigus teatud olukordades seista parlamendi vastu. näiteks võib ta panna veto parlamendis vastuvõetud seadustele.

Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider ja enamus parlamendis võib olla hoopis teisel parteil. Sarnast valitsuse ja parlamendi parteilise enamuse erinevust ei saa olla parlamentlikus vabariigis.

Presidentaalse vabariigi eritunnuseks on jäik võimude jaotus, mille puhul riigiorganitel on üksteise suhtes suhteline iseseisvus. Parlament. President ei saa ennetähtaegselt parlamenti laiali saata.

Euroopas on presidentaalne vabariigi vorm vähe levinud.