Astendamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lingid täps |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2011}} |
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2011}} |
||
'''Astendamiseks''' nimetatakse '''astme''' ''a<sup>n</sup>'' leidmist. Seejuures [[arv]]u ''n'' nimetatakse '''astendajaks''' ehk '''eksponendiks''' ning arvu ''a'' astendatavaks ehk '''astme aluseks'''. Astendamise [[Pöördtehe|pöördtehted]] on [[juurimine]] ja [[logaritmimine]]. |
'''Astendamiseks''' nimetatakse '''astme''' ''a<sup>n</sup>'' leidmist. Seejuures [[arv]]u ''n'' nimetatakse '''astendajaks''' ehk '''eksponendiks''' ning arvu ''a'' '''astendatavaks''' ehk '''astme aluseks'''. Astendamise [[Pöördtehe|pöördtehted]] on [[juurimine]] ja [[logaritmimine]]. |
||
==Astme mõiste== |
==Astme mõiste== |
Redaktsioon: 9. september 2012, kell 14:35
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2011) |
Astendamiseks nimetatakse astme an leidmist. Seejuures arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks. Astendamise pöördtehted on juurimine ja logaritmimine.
Astme mõiste
Astmeks nimetatakse
- ühest suurema naturaalarvu n korral korrutist, milles on n võrdset tegurit a:
- negatiivse astendaja korral , kui a ≠ 0
- a1 = a
- a0 = 1, kui a ≠ 0
- ratsionaalarvulise astendaja korral , a > 0
- irratsionaalarvulise astendaja korral , kus rn on suvaline irratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv s.
Astme omadused
- Kui a > 0, siis iga reaalarvulise astendaja r korral ka ar > 0
- Iga r > 0 korral 0r = 0
- 1r=1
Tehted astmetega
- Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liituvad ar×as = ar+s
- Võrdsete astendajatega astmete korrutamisel astendatavad korrutatakse ar×br = (ab)r
- Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse
- Võrdsete astendajatega astmete jagamisel astendatavad jagatakse
- Astme astendamisel astendajad korrutatakse