Béla IV: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: lv:Bēla IV Ārpāds
Gerakibot (arutelu | kaastöö)
22. rida: 22. rida:
[[cs:Béla IV.]]
[[cs:Béla IV.]]
[[de:Béla IV. (Ungarn)]]
[[de:Béla IV. (Ungarn)]]
[[el:Μπέλα Δ' της Ουγγαρίας]]
[[el:Μπέλα Δ΄ της Ουγγαρίας]]
[[en:Béla IV of Hungary]]
[[en:Béla IV of Hungary]]
[[es:Bela IV de Hungría]]
[[es:Bela IV de Hungría]]

Redaktsioon: 8. september 2012, kell 15:29

Bela IV vanemas eas

Béla IV (12063. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.

Béla oli kuningas Andràs II poeg. 1214. aastal nimetati ta Horvaatia kuningaks. 1222. aastal andis isa talle valitseda umbes pool kuningriigist (Slavoonia, Horvaatia ja Dalmaatsia). Järgmistel aastatel võttis Béla osa sõjakäikudest Galiitsiasse ja Austriasse. Tema suhted isaga olid aga küllaltki halvad, sest Béla pidas isa süüdlaseks oma ema surmas. 1234. aastal abiellus Andràs uuesti, endast üle 30 aastat noorema naisega. See halvendas nende suhteid veelgi. Kuid 1235. aastal Andràs II suri ja Bélast sai kuningas.

Oma valitsusaja esimestel aastatel tegeles Béla kaubanduse ja linnade soosimisega, samuti otsis ta dominikaani munkadest saadikute abil idast ungarlaste sugulashõime. 1239. aastal sai ta teada, et mongolid plaanivad Batu-khaani juhtimisel Euroopasse tungida. Kuningas asus nende invasiooni tõrjumiseks ettevalmistusi tegema, muuhulgas lubas ta maale paganatest kumaanid, kes olid enne mongolitelt lüüa saanud. 1241. aasta kevadel õnnestus mongolitel aga ungarlaste kaitsest läbi murda ja kumaanide-ungarlaste suhted muutusid äärmiselt pingelisteks, sest paljud ungarlased pidasid kumaane reetureiks. Seetõttu tapeti ka nende khaan Köten ja kumaanid lahkusid Ungarist. Seetõttu olid Béla väed oodatust palju nõrgemad ega suutnud mongolitele efektiivset vastupanu osutada. Aprillis said nad rängalt lüüa ja Béla põgenes Zagrebi. Austria kasutas Ungari ränka olukorda ära ja sundis kuningat mõningaid läänepoolseid maakondi endale pantima. Béla palus abi paavstilt Püha Rooma keisrilt ja teistelt suurvõimudelt, kuid keegi ei andnud talle otsest abi. 1242. aasta alguses ületasid mongolid ka külmunud Doonau ning jõudsid peagi Aadria mere äärde. Béla põgenes rannikulinna Trausse, olles valmis maalt lahkuma. Batu-khaan püüdis kuningat kätte saada, kuid enne said mongolid teate suurkhaan Ugedei surmast ning seetõttu lahkusid nad peagi ka Ungarist. 1242. aasta keskel suutis Béla oma võimu Ungaris täielikult taastada ning riigi ka küllaltki ruttu üles ehitada. Idaossa ehitati palju uusi linnuseid ja laastatud aladele toodi elama kumaane. Et riik mongolite rüüsteretkedest kiiresti kosus, on Bélat nimetatud ka Ungari teiseks rajajaks.

Järgnevatel aastatel oli Béla peamiseks probleemiks Austria, kellelt ta piirimaakonnad küll tagasi sai, kuid sealne hertsog Friedrich II püüdis neid peagi tagasi saada. 1246. aastal lõppes Ungari-Austria sõda aga Friedrichi hukkumisega. Et Babenbergide dünastia suri välja, siis algasid võitlused Austria hertsogitiitli pärast. Nendes osales ka Béla, kuid ta sai lüüa Böömimaa kuninga Ottokar II Přemysli käest, kellega ta võitles Steiermarki pärast aastatel 12521260. Ebaõnnestus ka tema Galiitsia-poliitika, sest tema väimees Rostislav sai mitu korda vürst Daniilo käest lüüa. 1260. aastatel hakkas Bélale probleeme valmistama ka tema poeg Istvàn, kes sai 1258. aastal Trantsilvaania vürstiks. Aastatel 12621266 oli nende vahel kaks kodusõda, mille tulemusena pidi Béla Doonau idakalda loovutama pojale. Nende suhted halvenesid üha, nii et kui Béla suri, siis usaldas ta oma naise ja tütre perekonnad oma väimehe Ottokar II, mitte poja hoolde.

Eelnev
Andràs II
Ungari kuningas
12351270
Järgnev
Istvàn V