Loomade elu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{viita}}
{{See artikkel| räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit [[Brehms Tierleben]]}}
{{See artikkel| räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit [[Brehms Tierleben]]}}
'''"Loomade elu"''' on kõige põhjalikum [[eesti keel]]es välja antud [[zooloogia]]alane teatmeteos. See ilmus [[Tallinn]]as kirjastuses "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1979]]–[[1987]].
'''"Loomade elu"''' on kõige põhjalikum [[eesti keel]]es välja antud [[zooloogia]]alane teatmeteos. See ilmus [[Tallinn]]as kirjastuses "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1979]]–[[1987]].

Redaktsioon: 5. september 2012, kell 16:26

 See artikkel räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit Brehms Tierleben

"Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos. See ilmus Tallinnas kirjastuses "Valgus" 19791987.

"Loomade elu" on tõlgitud vene keelest: "Жизнь животных", ilmunud Moskva kirjastuses "Prosveštšenije" 19691971.

"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest:

  1. köide "Selgrootud 1". Originaali toimetaja NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
  2. köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
  3. köide "Selgrootud 3". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
  4. köide "Kalad". Originaali toimetaja professor T. Rass. Ilmus 1971.
  5. köide "Kahepaiksed ja roomajad". Originaali toimetaja professor A. Bannikov. Ilmus 1969.
    • Tõlke toimetaja I. Veldre. Tõlkijad S.-U. Veldre ja U. Roosimaa. Ilmus 1985.
  6. köide "Linnud". Originaali toimetajad professorid N. Gladkov ja A. Mihhejev. Ilmus 1970.
  7. köide "Imetajad". Originaali toimetajad S. Naumov ja A. Kuzjakin. Ilmus 1971.

Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt Eesti kohta käivat materjali.

"Loomade elu" on andnud suure panuse eestikeelsesse zooloogiaterminoloogiasse. Näiteks oli paljudele loomaliikidele vaja tõlkimise käigus eestikeelne nimi välja mõelda.

Sellegipoolest on teos taksonoomiliselt kohati pisut vananenud. Samuti on pisut vananenud käsitlusviis, mis näiteks rõhutab loomade kasulikkust ja kahjulikkust rohkem kui tänapäeval üldiselt kombeks.