Sõnnikuhark: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}
{{allikad}}
[[Pilt:July 2006 781.jpg|thumb|300px|Sõnnikuhark]]
[[Pilt:July 2006 781.jpg|thumb|300px|Sõnnikuhark]]
'''Sõnnikuhark''' ehk '''sitahark''' on tööriist, mida kastutatakse näiteks lauda koristamisel, sõnniku teisaldamisel, loomadele toidu jaotamisel, loomadele [[põhk|põhu]] allapanemisel ja [[sõnnikulaotamine|sõnnikulaotamisel]].
'''Sõnnikuhark''' ehk '''sitahark''' on tööriist, mida kastutatakse näiteks loomadele toidu jaotamisel, [[põhk|põhu]] allapanemisel, [[laut|lauda]] koristamisel, [[sõnnik]]u teisaldamisel ja laotamisel.


Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguhaara ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.
Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguhaara ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.


Hargi varreosa on umbes [[meeter|meetri]] pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide.
Hargi varreosa on umbes [[meeter|meetri]] pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide.

Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. [[19. sajand]]i II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka küla[[sepp]]ade valmistatud raudputke ja –harudega sõnnikuharke<ref>Ränk, Õie, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203</ref>.

==Viited==
{{viited}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 3. september 2012, kell 11:45

Sõnnikuhark

Sõnnikuhark ehk sitahark on tööriist, mida kastutatakse näiteks loomadele toidu jaotamisel, põhu allapanemisel, lauda koristamisel, sõnniku teisaldamisel ja laotamisel.

Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguhaara ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.

Hargi varreosa on umbes meetri pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide.

Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. 19. sajandi II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka külaseppade valmistatud raudputke ja –harudega sõnnikuharke[1].

Viited

  1. Ränk, Õie, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203

Vaata ka