Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud tr:Cadı (strongly connected to et:Nõidus)
19. rida: 19. rida:
[[nl:Heks (persoon)]]
[[nl:Heks (persoon)]]
[[sr:Вештица]]
[[sr:Вештица]]
[[tr:Cadı]]


Esimene nõia põletamine toimus Eestis väideltavalt 1588, Harjumaal Kuimetsas ja põletati viis nõida. Suurim nõiaprotsessi sari toimus Eestis pärnus 1641 2 veebruar kui Willem Sörtz süüdistatakse kellegi naise haigeks nõidumises.
Esimene nõia põletamine toimus Eestis väideltavalt 1588, Harjumaal Kuimetsas ja põletati viis nõida. Suurim nõiaprotsessi sari toimus Eestis pärnus 1641 2 veebruar kui Willem Sörtz süüdistatakse kellegi naise haigeks nõidumises.

Redaktsioon: 31. august 2012, kell 09:53

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate, "meditsiinimeeste" jts võimete allikaid ja olemust erineval viisil.

Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ning nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude alternatiivse meditsiini vahenditega inimesi ravivad.

Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse (vt nõiajaht, nõiaprotsessid), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati.

Muinasjuttude ning nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on populaarkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.

Välislingid

Esimene nõia põletamine toimus Eestis väideltavalt 1588, Harjumaal Kuimetsas ja põletati viis nõida. Suurim nõiaprotsessi sari toimus Eestis pärnus 1641 2 veebruar kui Willem Sörtz süüdistatakse kellegi naise haigeks nõidumises.

Euroopas põletati keskajal põhiliselt naisi (kuid ka mehi) nõidumises.

Ligikaudne statistika eri piirkondades: Piirkond Katsete arv Hukkamiste arvu

Briti saartel ja Põhja-Ameerikas 	~ 5000 	          ~1,500–2,000 
Empire (Saksamaa, Holland, Šveits,
Lorraine, Austria ja Tšehhi) 	        ~ 50000           ~ 25,000-30,000

Prantsusmaa ~ 3000 ~ 1000 Skandinaavias ~ 5000 ~1,700–2,000 Ida-Euroopas (Poola ja Leedu, Ungari ja Venemaa) ~ 7000 ~ 2000 Lõuna-Euroopa (Hispaania,

Portugal ja Itaalia) 	                ~ 10000           ~ 1000

Kokku: ~ 80000 ~35,000 ~ 35000