Mumps: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Noormeestel [[orhiit]] koos [[munandi atroofia]] võimalusega; |
Noormeestel [[orhiit]] koos [[munandi atroofia]] võimalusega; |
||
Tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik; |
Tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik; |
||
Harvadel juhtudel ilmnevad peale |
Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist sisekõrva kahjustused ja kurdistumine; |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 29. august 2012, kell 20:15
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Mumps ehk parotiit on nakkuslik kõrvasüljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.
Mumpsi tekitajaks on paramüksoviiruste hulka kuuluv RNA-viirus, mis levib piisknakkusena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
Infektsiooni peiteaeg võib olla 11-25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni 9. haiguspäevani.
Haiguse enimlevinud sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul normaliseerub kehatemperatuur ning kaob paistetus. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis pikeneb ka haige olek. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.
Tüsistused
Noormeestel orhiit koos munandi atroofia võimalusega; Tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik; Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist sisekõrva kahjustused ja kurdistumine;
Välislingid
- Meditsiiniline käsiraamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tln 1955