Gondor

Gondor on paik J. R. R. Tolkieni loomingus.

Inimeste Kuningas Elendil Pikk rajas koos oma võimsate poegade Anarioni ja Isilduriga põhja Põhjakuningriigi Arnori ja lõunasse Anduni jõe suudmesse Lõunakuningriigi Gondori. Gondor paiknes Mordori kuningriigi vahetus läheduses.

Gondori kuningriik kestis kaua, mõne aja jooksul tema hiilgus kasvas ja meenutas veidi Numenori võimsust enne selle kadu. Gondorisse ehitati palju kõrgeid torne ja tugevaid kindlusi ning sadamaid paljudele laevadele ning Inimeste Kuningate tiivuline kroon tekitas aukartust paljude rahvaste seas. Gondori pealinnaks oli Osgiliath, Tähelinn, millest voolas läbi Suur Jõgi. Siis ehitasid nad Minas Ithili, Tõusva Kuu Kantsi, Varjumägede idanõlvale (teiselpool Varjumägesid asus Mordor), ning lääne poole Valgete mägede jalamile rajati Minas Anor, Loojuva Päikese Kants. Seal kasvas ka Kuninga õuel valge puu, mille seemne omal ajal oli toonud Isildur. Kuid aastate möödudes langes Meneldili Anarioni poja (Elendili pojapoja) sugu ja valge puu närbus ning nuumenorlaste veri segunes vähemate inimeste verega. Siis jäid vahid Mordori müüridel magama ning tumedad jõud hiilisid Mordori tagasi. Lõpuks tulid kurjad jõud sealt välja ja vallutasid Minas Ithili ning jäid sinna elama ja tegid sellest paigast hirmu pesa- seejärel nimetakse seda Minas Morguliks, Sortside Kantsiks. Seejärel nimetasid gondorlased Minas Anori Minas Tirithiks, Vardjate Kantsiks. Ning Minas Morgul ja Minas Tirith on alati sõjajalal, kuid nede vahel asuv endine Gondori pealinn Osgiliath jäeti maha ning see vajus varemetesse mille vahel uitavad nüüd varjud.