Georges Simenon: erinevus redaktsioonide vahel

Georges Simenon
Sünninimi	Georges Joseph Christian Simenon
Sünniaeg	13. veebruar 1903 ; Liège, Belgia
Surmaaeg	4. september 1989 (86-aastaselt) ; Lausanne, Šveits
Kirjandusžanrid	Kriminaalromaanid

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. august 2012, kell 19:40

Georges Simenon (13. veebruar 1903 Liège – 4. september 1989 Lausanne) oli Belgia kirjanik.

Ta kirjutas ligi 200 romaani ja lühijuttu. Tuntuim tema loodud kirjandustegelane on politseikomissar Jules Maigret.

Simenon kasutas pseudonüüme Christian Bulls ja George Sim.

Elulugu

Kirjanik sündis Désiré Simenoni ja tema naise Henriette (sündinud Brüll) esimese pojana. Kuna Georgesi sünnipäev 13. veebruar langes reedesele päevale, registreeriti sünnipäevaks tema ebauskliku tädi soovitusel 12. veebruar.

16-aastaselt jättis noormees kooli pooleli, töötades Lièges pagarina ja raamatukaupmehena.

Esimesed kirjatööd avaldati kohalikus ajalehes Gazette de Liège. Väga tähtsate artiklite kirjutamist talle ei usaldatud, aga töö ajalehes võimaldas tal heita pilgu elu varjupoolele: poliitikasse, baaridesse ja odavatesse võõrastemajadesse. Kriminoloogi Edmond Locardi loengutest õppis ta politsei töövõtteid kuritegude lahendamisel. Ühtlasi õppis ta kiiresti kirjutama: ta avaldas varjunime G. Sim. all üle 150 artikli.

Tema esimene romaan "Au Pont des Arches" valmis 1919. aasta juunis ja avaldati 1921 varjunime G. Sim. all.

1922 kolis Georges Simenon pärast oma isa surma Pariisi. Kuigi ta ei tulnud enam kunagi Belgiasse tagasi elama, jäi ta Belgia kodanikuks surmani.

Ta elas Prantsusmaal Teise maailmasõja lõpuni. Ta tutvus seal Régine Renchoniga, kellega abiellus 1923. 1929 valmis paatmaja "Ostrogoth", kus Simenon elas koos oma abikaasa, majapidaja ja koeraga. 1939 sündis neil poeg Marc.

Kirjanduslik läbilöök saabus esimese komissar Maigret romaaniga "Peeter Lätlane" (1931).

Pärast Teist maailmasõda korraldati uurimine, kas Simenon oli kollaboraator. Seevastu sakslased olid sõja ajal uurinud, kas Simenon on juut – nähtavasti tundus tema perenimi sarnane juudi nimele Simon. Prantslastele tundus kahtlane asjaolu, et Simenon oli sõlminud Saksamaa filmistuudiotega lepingud oma teoste ekraniseerimiseks ja 1950 mõisteti talle 5 aasta pikkune avaldamiskeeld, mille praktiline mõju jäi aga väikeseks.

Simenon kolis Põhja-Ameerikasse. Ta elas ja töötas Kanadas, Ameerika Ühendriikides (Arizonas ja Connecticutis) ning Šveitsis, kus ka suri 86-aastaselt^[1]. Régine ei kohanenud USA-s, ta ei saanud inglise keelt selgeks nii kiiresti kui Georges ja poeg Marc. 1949 nende abielu lahutati.

Simenon abiellus 1950 Renos uuesti oma sekretäri Denyse Ouimetiga ning sellest abielust sündis kolm last: Johnny (1949), Marie-Jo (1953) ja Pierre (1959). 1964 kolisid Simenon ja Ouimet lahku. 1978 tappis tütar Marie-Jo enda ära.

Simenon oli viljakas kirjanik. Ta suutis kirjutada päevas 60–80 lehekülge. Ta kirjutas kokku ligi 200 romaani, üle 150 jutu, mitu autobiograafilist tööd ja arvukalt artikleid. Pulpromaane kirjutas ta rohkem kui kahe tosina varjunime all. Tema teoseid on müüdud umbes 550 miljonit eksemplari.

Tema kõige tuntumad teosed on komissar Maigret'st. Kokku valmis Maigret'st 75 romaani ja 28 lühijuttu, neist esimene, "Peeter Lätlane", avaldati 1931 ja viimane, "Maigret ja härra Charles", 1972.

Teosed eesti keeles

Komissar Maigret

"Peeter Lätlane" – Pietr-le-Letton, 1931; eesti keeles "Tänapäev" 2003
"Öö teeristil" – La Nuit du carrefour, 1931; eesti keeles "Tänapäev" 2004
"Kollane koer" – Le Chien jaune, 1931; eesti keeles "Tänapäev" 2005
"Saint-Pholieni kiriku poodu" – Le Pendu de Saint Pholien, 1931; eesti keeles "Eesti Raamat" 1976 sarjas "Mirabilia"
"Leskemand Couderc" – La Veuve Couderc, 1942; eesti keeles "Eesti Raamat" 1976 sarjas "Mirabilia"
"Cecile on surnud" – Cécile est morte, 1942; eesti keeles "Eesti Raamat" 1998 sarjas "Mirabilia"
""Majestici" keldrid" – Les Caves du Majestic, 1942; eesti keeles "Eesti Raamat" 1998 sarjas "Mirabilia"
"Maigret' puhkus" – Les Vacances de Maigret, 1948; eesti keeles "Tänapäev" 2005

"Minu sõber Maigret" – Mon ami Maigret, 1949; eesti keeles "Kuldsulg" 2008
"Maigret ja peata laip" – Maigret et le corps sans tête, 1955; eesti keeles "Kupar" 1992 sarjas "Kupra kriminaalromaan" nr. 2
"Maigret kohtus" – Maigret aux assises, 1960; eesti keeles "Tänapäev" 2003
"Maigret ja laisk varas" – Maigret et le Voleur paresseux, 1961; eesti keeles "Kuldsulg" 1995 sarjas "Meisterdetektiivid"
"Maigret'l läheb silme ees mustaks" – La Colère de Maigret, 1963; eesti keeles "Kuldsulg" 1995 sarjas "Meisterdetektiivid"
"Maigret ja Nahouri mõrvalugu" – Maigret et l'Affaire Nahour, 1966; eesti keeles "Kuldsulg" 1995 sarjas "Meisterdetektiivid"
"Maigret ja härra Charles" – Maigret et Monsieur Charles, 1972; eesti keeles "Tänapäev" 2004

Kogumikud

"Maigret' piip"; eesti keeles "Eesti Raamat" 1970 ja 1973
"Maigret vihastab"; eesti keeles "Eesti Raamat" 1980

Teisi teosed

"Kiri emale" – Lettre à ma mère, 1974; eesti keeles "Perioodika" 1989 sarjast "Loomingu Raamatukogu" 51.
"Novembrikuus Concarneau's" – Le Chien jaune, 1931; eesti keeles "Hara" 1991
"Vennad Ricod" – Les Frères Rico, 1957; eesti keeles "Hara" 1991
"Peaminister" – Le Président, 1957; eesti keeles "Kuldsulg" 2009